Kallimast lihast pole pääsu

Sirje Niitra
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ostjad hakkavad hinna kerkides poes või turul üha enam vaatama, kas rahakoti sisust ikka piisab parima lihatüki soetamiseks.
Ostjad hakkavad hinna kerkides poes või turul üha enam vaatama, kas rahakoti sisust ikka piisab parima lihatüki soetamiseks. Foto: Mihkel Maripuu

Võib oodata, et toorliha ja suure lihasisaldusega lihatoodete hinnaralli maailmaturul puudutab peatselt ka Eesti tootjaid ja tarbijaid.
 

Liha hinnad maailmaturul on võrreldes eelmise aasta oktoobriga tõusnud kokku kuni 30 protsenti. Sealiha hind Euroopa Liidus on eelmise aasta sama ajaga võrreldes tõusnud 17,1 protsenti, kusjuures suur osa hinnatõusust on langenud viimase paari kuu arvele – sealiha keskmine hind on Euroopa Liidus alates juuli keskpaigast tõusnud umbes kaheksa protsenti ja Saksamaal isegi 16 protsenti.

Eesti statistikaameti andmetel kallinesid lihatooted augustis aastatagusega võrreldes 6,7 protsenti.
Liha hinna tõusu põhjusi on palju: kõigepealt suvine teraviljaikaldus Ameerika Ühendriikides, Indias, Kasahstanis ja teistes põhilistes sööta tarnivates riikides. Pole saladus, et teravilja hinnad on maailmas tõusnud kahe viimase kuuga kuni 40 protsenti.

Teine põhjus, millest on ka ajakirjanduses juba juttu olnud, peitub selles, et teraviljakasvatajatel on otstarbekam müüa teravilja biokütuste tootjatele. Olukorda võimendab kasvav nõudlus sealiha järele Hiinas, kus seda varem vähe tarbiti.

Lisaks kallinevad ka teised tootmise hinda mõjutavad sisendid, nagu näiteks kütused ja elekter.
Liha kallinemine mõjutab ühtlaselt kõiki lihatööstusi, kuivõrd sisendite hinna tõus on globaalne. Eriti mõjutab see aga neid lihatööstusi, kes kasutavad kvaliteetsemat toorainet.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles