Tähistatud eramaale seenele minna ei tohi

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maaomanikel oma valdusi märgistades fantaasiast puudust ei tule. Pilt on tehtud Pärnumaal.
Maaomanikel oma valdusi märgistades fantaasiast puudust ei tule. Pilt on tehtud Pärnumaal. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Kuigi paljude inimeste arvates võib eramaal seeni ja marju korjata päikesetõusust loojanguni, ei kehti see reegel, kui omanik on maatüki tähistanud, pannud kasvõi puu külge väikse sildi.

Asjaõigusseaduse kohaselt ei või inimesed ilma omaniku loata viibida eramaal, mis on omaniku poolt piiratud või tähistatud,  kinnitati majandusministeeriumist.

«Siinjuures on asutud seisukohale, et maatüki piiramisena tuleb käsitleda igasugust tarastamist, piirdeaedade, kaasa arvatud karjaaedade tegemist, hoiatusmärkide ülesseadmist jne. Tähistusest peab mõistlikult käituvale isikule selgelt ilmnema, et tegemist on suletud territooriumiga,» selgitas ministeeriumi pressiesindaja Martin Miido.

Kui maatükk ei ole omaniku poolt piiratud või tähistatud, siislubab seadus teistel isikutel võõralmaatükil viibida päikesetõusust päikeseloojanguni. «Samas on omanikul ka piiramata või tähistamata maatüki puhul õigus välistada sisenemine tema valdusesse isikule tehtud ühekordse tahteavaldusega, ehk keelata sisenemine tema valdustesse,» selgitas maa-ameti peadirektori asetäitja Raivo Vallner.

Omaniku poolt piiratud või tähistatud erametsas on lubatud marju, seeni ja muid metsasaadusi korjata metsaomaniku loal.

«Kui maaomanik on oma metsa piiranud või tähistanud, ei ole metsaomaniku loata metsas viibimine ega seal marjade, seente ja muude metsasaaduste korjamine lubatud. Tähistamata või piiramata metsa puhul võib selles metsas omaniku loata viibida üksnes päikesetõusust päikeseloojanguni ning marjade, seente ja muude metsasaaduste korjamisel tuleb vältida metsaomanikule kahju tekitamist,» selgitas Vallner.

Ta lisas, et avalikus metsas on igaühel õigus viibida ning marju, seeni ja muid metsasaadusi korjata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Erateed ei või võõrastele sulgeda

Vallner toonitas, et kinnisasja omanik on  teatud asjaoludel lubama ka oma kinnistult kulgeva tee kasutamist teiste isikute poolt. Nii näiteks ei või omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena. Teeseaduse kohaselt on avalikult kasutatavateks teedeks riigimaantee, riigi talitee, kohalik tee ja kohalik talitee.

Kui eratee on määratud avalikult kasutatavaks teeks, ei tohi maaomanik läbipääsu nimetatud teelt takistada. Lisaks on maaomanikul õigus seada tee kasutamiseks ka servituute, mis annavad servituudi omajale õiguse kasutada teist kinnisasja kokkulepitud ulatuses ja eesmärgil.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles