Eestis on mitmel pool tehtud ettepanekuid loobuda pühapäevasest muruniitmisest, aga üldjuhul pole sellised algatused vilja kandnud.
Kas eestlased suudavad pühapäeviti muruniitmisest loobuda?
3. august 2012, 13:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mul sai sellest totaalselt kõrini, kui üks naaber alustas pühapäeva hommikul kell 10 ja lasi tund aega, vahetult pärast teda alustas teine naaber ja niitis poolteist tundi, siis hakkas niitma järgmine,» rääkis Tallinnas Nõmmel elav Tõnu Riistop, kes tegi suve alguses kohalikus lehe ettepaneku loobuda pühapäevasest muruniitmisest.
Mehe sõnul võiks üks päev nädalas olla selline, kus saaks lastega rahulikult õues olla ja puhata. «Kõik, kellega ma sel teemal rääkinud olen, tunnistasid, et üks selline vaba päev võiks olla ning kõik tööd jõuab ära teha kas laupäeval või tööpäeva õhtul,» rääkis Riistop. Ta lisas, et netikommentaare lugedes jäi talle aga mulje, et eestlane teeb 24/7 tööd, ei maga ka vahepeal ja seetõttu on võimatu mitte niita.
Naabrid said vihjest aru
«Nii palju see (ettepanek – toim) töötas küll, et mu naabrid võtsid seda väga isiklikult. Nii et minu ümber on pühapäeviti vaikus,» rääkis Riistop.
Selliseid ettepanekuid on Eestis tehtud ka varem. 2010. aastal näiteks loosis Husqvarna Muuga elanike seas, kes lubasid pühapäeval muru mitte niita, välja muruniiduki. Toonase algatuse ühe osaleja Jüri Peetsoni sõnul ei olnud nende üleskutse planeeritud kampaaniana, ega olnud mõeldud käsu või keeluna.
«Seal oli kirjas – mina pühapäeval muru ei niida, mitte – ära niida või tapan ära, kui niidad. Kuna aga suur osa inimesi ei oska lugeda, siis võib öelda, et see algatus ebaõnnestus, sest siiani pühapäeviti niidukid plärisevad,» rääkis Peetson. «Selles mõttes see algatus õnnestus, sest andis sõnumid, et paljudele pühapäevane muruniitmine ei meeldi,» lisas ta. Kuidas on olukord Muugal praegu, Peetson öelda ei osanud, kuna elab nüüd mujal. Endale soetas ta aga elektrilise niiduki, millega võib rahus naabreid häirimata niita.
Lihaveis niiduki asemel
Pühapäevasest muruniitmisest loobumisest on räägitud ka Harjumaal Tapurla külas. «Me ei ole seda jõuga teinud. Asja mõte on selles, et inimesed mõtleksid üksteise peale,» rääkis seal elav filmimees Artur Talvik. Ta kinnitas, et kindlasti ei ole ta ärakeelamise poolt. «Meie ühiskond on niigi ülereguleeritud,» rõhutas ta. «Tuleb külvata teatud mõtteid inimeste pähe, ei tohi teha seadusi ja rangeid regulatsioone, siis muutub asi nõmedaks,» lisas ta. Talvik tunnistas, et pühapäeviti niidetakse nende külas muru edasi, kuid talle tundub, et seda on vähemaks jäänud.
Kuna rannaalad ilma hooldamata võsastuvad, siis päris ilma niitmata pole võimalik neid korras pidada ja trimmerdamisest pole pääsu. «Mina isiklikult vähendasin trimmerdamist nii, et võtsin endale kuus lihaveist,» rääkis ta. Loomad n-ö hooldavad nii Talviku enda, RMK kui ka naabri maid ning loomade omaniku sõnul teevad nad uskumatult head tööd. Talvik tunnistas, et ega veistegi pidamine ilma konfliktideta pole läinud. «Sa võtad need ilma sarvedeta lihaveised, kes minu arvates on nunnud, siis teistele inimestele tunduvad nad hirmsate piisonitena, kes hirmutavad neid kallasrajal käimast.»
Filmimehe sõnul on arenenud kodanikuühiskonnaga riikides kirjutamata seadus, et pühapäeviti lärmakaid töid ei tehta. «Neid kokkuleppeid on siin raske saavutada,» tõdes Talvik.
Millal siis niita?
Aastate eest oli Viljandis arutelu, kas kirjutada lärmakate tööde keeld linna heakorra eeskirjadesse sisse. Viljandi linnavalitsuse avalike suhete spetsialisti Eha Mooseli sõnul seda küll arutati, kuid volikogus seda heaks ei kiidetud.
«Millal linlased siis muru niidaksid ja puid lõikaksid, maja ehitaksid jne? Ilmselge, et tööpäeva õhtutega ei saa piirduda ja heakorraalast tegevust oma kinnistul ei saa piirata,» rääkis Moosel.
Lääne-Virumaal Loobu külas aga on muruniitmise ajas õnnestunud kokku leppida. Külavanema Ene Piholi sõnul muruniitmise müra nende külas ei häiri, kuna tegu on hajakülaga. «Aga me oleme kokku leppinud, et suurematel pidupäevadel, nagu jaanid või küla perepäev muru ei niideta, et siis oleks küla juba valmis ja pidurüüs, mitte ei möllataks niidukiga,» rääkis Pihol.