Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Tõnis Kõiv koostab oktoobriks raporti, mis peab andma ülevaate reoveepuhastite ebameeldiva keskkonnahäiringu vähendamise võimaluste kohta.
Rahvasaadik uurib, kuidas vähendada reoveepuhastite haisu
19. juuli 2012, 13:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnahäiring ehk lihtsamini öeldes hais halvendab inimeste elukvaliteeti mitmes Eestimaa linnas, sealhulgas näiteks Viljandis. Juuli esimesel poolel käis riigikogu liige raporti jaoks infot kogumas Kohtla-Järvel ja Vilniuses.
«Kohtla-Järve biopuhastit külastasime koos keskkonnaminister Keit Pentusega. Linna veevärki on investeeritud miljoneid eurosid, et tagada elanikele puhas vesi ning juhtida ära reovesi. Samas on aga linnaelanikke aastaid häirinud puhastusseadmest leviv hais,» rääkis Kõiv. «Reoveepuhastit opereeriva ettevõtte Järve Biopuhasti töötajad on haisuprobleemiga hästi kursis ning kaaluvad erinevaid lahendusvariante.»
Nii Kohtla-Järvel kui Viljandis, kus reoveehaisuga samuti aastaid probleeme olnud, katsetatakse lõhna-ainet, mille mõjul peaks inimesteni leviv häiriv hais juba sellel suvel vähenema. N-ö lõhnastamise puhul on tegu siiski ajutise leevendusega mitte püsivalt sobiva lahendusega.
Viljandi Veevärgi korraldatud reisiga käis riigikogu liige eelmisel nädalal vaatamas ka Vilniuse veepuhastusjaama.
«Seal on investeeritud üle 40 miljoni euro ning tulemuseks on suletud reoveemuda töötlemise protsess, mille lõpptoodanguks on «kuiv» graanul,» rääkis Kõiv. «Graanul on sobilik nii kompostimiseks kui põletamiseks. Loomulikult ei paisku protsessist õhku enam mingit Leedu pealinna elanikke häirivat haisu, isegi puhastusjaama territooriumil oli õhk puhas.»
«Ülevaate protsessist andsid nii leedukad kui Saksa tehnoloogiafirma esindajad, kes olid lahkelt nõus ka Viljandi jaoks vajalikud tasuvusarvutused tegema,» selgitas Kõiv. «Tunduvalt väiksema mahu tõttu saaks Viljandi puhul osadest protsessi lõikudest loobuda, mis muudab lahenduse odavamaks, aga haisu kaotab ikkagi ära.»
Kõivu poolt koostatava raporti keskkonnakomisjonile esitamise tähtaeg on 1.oktoober.