2011. aastal toimus 51 elektrist põhjustatud õnnetust, milles hukkus kaks ja vigastada sai 49 inimest. Vanuserühmas 0-19 aastat toimus kõigist õnnetustest 27 protsenti, neist kõige rohkem alla kümneaastaste lastega, kirjutab Elektrilevi käiduosakonna juhataja Jaanus Tiisvend ettevõtte blogis.
Kõige enam toimus õnnetusi suvekuudel. Et õige käitumise korral on pea kõik elektriohud välditavad, on iga toimunud õnnetus üleliigne. Elektrilevi ehk endise Eesti Energia Jaotusvõrgu töötajad koolitavad juba mitmendat aastat järjest õpilasi maakondlikes ohutuslaagrites. Nagu näitab laagritest saadud tagasiside, on laste teadmised elektriohtudest veel üsna napid.
Kui elektriohutus ei tundu lastele tavaliselt kõige atraktiivsem teema, siis pea alati köidavad tähelepanu hoiatavad näited. Möödunud aasta üks traagilisemaid elektriõnnetusi toimus 15-aastase poisiga, kes ronis alajaama katusele Tartumaal. Raskeid vigastusi põhjustas hulljulge ja mõtlematu käitumine – poiss võttis sõpradele mulje avaldamiseks kinni alajaama isolaatoritest ja sai elektrilöögi. Aastaid tagasi jäi alajaamas mänginud poiss elektrilöögi tõttu ilma näppudest, surmaga on lõppenud juhtumid, kus laps on läinud tormiga allakukkunud elektrijuhtmeid puutuma.
Alajaamad või elektrikilbid võivad lahti jääda pahatahtlike inimeste või metallivaraste tegevuse tagajärjel ja seetõttu tuleb lapsi õpetada, et ka lahtistest elektriohu märgiga ustest ei tohi mitte mingil juhul sisse minna. Sel kevadel on metallivaraste tegevus ja elektriobjektide rüüstamised taas hoogustunud, mis võib ohtu seada uudishimulikud lapsed.
Mahakukkunud juhtmele ei tohi läheneda
Kui tuule tõttu on katki läinud elektriliin, ei tohi sellele mingil juhul läheneda. Mahakukkunud voolu all oleva juhtme lähedal on maapind pinge all ja sellele astudes võib saada eluohtliku elektrilöögi.
Ka tänavustes laagrites kordus praktilises harjutuses sageli viga, kus lapsed püüdsid mahakukkunud elektrijuhtme tõttu voolu alla jäänud inimest puutoikaga abistada. Tegelikult ei tee väljaõppeta inimene vahet madalpingevõrgu liinil, kus kannatanut tohib sedasi aidata, ja keskpingevõrgu liinil, kus see on eluohtlik. Seetõttu võib appi minnes kannatanute hulk hoopis suureneda. Puust harjavarre või mööblijupiga võib kannatanu juhtmest vabastada kodus, kuid mitte õues, kus vooluvõrgus tegemist suurema pingega.
Kõige kindlam on lastele rõhutada, et mahakukkunud juhtmele ei tohi lähedale minna ja kui laps märkab mahakukkunud elektrijuhet, tuleb sellest eemalduda rahulikult jalgu maapinnal lohistades neid teineteisest eemaldamata. Ei tohi teha tavalisi kõnni- ega jooksusamme, mis võivad põhjustada eluohtlikku sammupinget.
Kui juhe ka pidevalt pinge all ei ole, võib spetsialist teha lülitamisi distantsilt – seega on kukkunud juhtme läheduses viibimine äärmiselt ohtlik ja sellest tuleb kindlasti hoida kaugemale kui 8 meetrit. Kukkunud juhet märgates tuleb sellest teada anda vanematele, kes saavad helistada 1343. Kannatanu abistamiseks saab laps või teismeline teha kõige rohkem seda, et helistab kiirelt häirekeskusesse 112.
Lastele tuleb ka selgitada, et elektriliinide läheduses on ohtlik mängida. Palli või tuulelohe tabamuse tõttu võivad liinijuhtmed kokku minna ja vigastuda, mis põhjustab elektrikatkestusi või ka liini katkiminekut. Juhtmete kokku lüües võib pritsida liinilt ülikuuma alumiiniumi.
Elekter ja vesi ei sobi kokku
Kodus on lastega õnnetusi tekkinud olukordadest, kus katkised või katmata pingestatud osadega elektriseadmed või -juhtmed on lapsele kättesaadavad. Ohtu kujutavad ka isevalmistatud elektriseadmed, näiteks isetehtud pikendusjuhtmed.
Traagiliselt võivad lõppeda juhud, kui elektriseadmeid kasutatakse selleks mitte ettenähtud kohtades. Kuna vesi juhib elektrit, tuleb elektriseadmete kasutamisel niisketes ruumides – vannitoas, köögis, keldris või garaažis – olla eriti ettevaatlik.
Mingil juhul ei tohi niisketes ruumides kasutada pikendusjuhtmeid, mis võivad näiteks põrandal veega kokku puutuda. Paraku ei olegi see aga nii haruldane, et pesuruumi niiskel põrandal vedelevad pikendusjuhtmed, mis toidavad näiteks pesumasinaid.
Kurb näide on tuua aastaid tagasi toimunud juhtumist, kus vannituppa paigaldatud elektriradiaatorist sai elektrilöögi kuueaastane poiss, kes selle tagajärjel hukkus. Ränga tagajärje põhjustas valedes tingimustes kasutatav elektriseade. Elektriohutuse rusikareegel on, et samal ajal elektriseadme tarvitamisega ei tohi kasutada vett ega viibida voolava vee juures.
Seega ei tohi elektriseadmeid, näiteks fööni või pardlit, kasutada vannis või duši all olles. Täiesti vale oli ühe laagris osalenud lapse kirjeldatud näide – vannis olles kasutas ta mobiilitelefoni, mida parajasti seinakontaktist laadis. Seda ei tohi kindlasti teha. Samuti ei tohi tulekahju puhul voolu all olevat seadet kustutada veega.
Lihtne põhitõde, mis lastele meenutamist vajab, on ka see, et lambipirni ei tohi vahetada ilma lülitist voolu väljalülitamata. Keerates võib pirn puruneda ja sisselülitatud voolu korral käes plahvatada võib saada elektrilöögi.
Räägi lapsele elektriohtudest järgmist:
• Hoia eemale kohtadest, mis on märgistatud elektriohu märgiga.
• Ära mängi elektriliinide juures.
• Ära torgi elektriseadmeid ega puutu juhtmeid.
• Ära kasuta elektriseadmeid vee läheduses.
• Tulekahju korral ära kustuta mingil juhul voolu all olevat elektriseadet veega.
• Elektriõnnetuse korral ära lähene voolu all olevale kannatanule, vaid helista 112.
• Maha kukkunud elektrijuhtmest hoia nii kaugele kui võimalik.
• Kui märkad maasolevat elektrijuhet, eemaldu sellest jalgu maapinnal lohistades neid teineteisest eemaldamata või hüppa rahulikult eemale kaks jalga koos. Igal juhul ei tohi liinist eemale kõndida või joosta, sest nii võib tekkida sammupinge.
• Mahakukkunud elektrijuhet või lahtist alajaama ust märgates helista 1343.
Lisainfot vaata Elektrilevi ohutusveebist.