Spetsialist soovitab: kuidas teha kevadist autohooldust?

Kulunud autorehv. Foto: Topauto AS

Kevad on traditsiooniliselt aeg, mil hoolikas autoomanik hakkab oma neljarattalist sõpra uueks hooajaks ette valmistama. Topauto teenindusjuht Dan Mustjatse annab nõu, mida tuleb kindlasti teha, et auto heas korras püsiks ja peremeest pikalt teeniks.

Mustjatse sõnul on kevad autoteeninduses kõige kiirem aeg, sest just siis hakkab pihta rehvivahetushooaeg ning inimesed soovivad ka teised vajalikud hooldustööd ära teha. Seetõttu tasub oma auto seisukorraga tutvuda, vaadata see kriitilise pilguga üle ning varakult hooldusesse aeg broneerida, et vältida viimase hetke peale jäämist. Mustjatse sõnul tuleks kindlasti hinnata rehvide ja autokere seisukorda, vaadata üle klaasipuhastajate efektiivsus ning mõelda vedelike vahetamisele.

Rehvid olgu vastavalt ilmale

Naastrehvidega tohib Eestis sõita 31. märtsini, aga kui olud on talvised, siis võib naastrehve kasutada kuni 30. aprillini. Kel palju linnas ning põhimaanteedel liiklemist, võiks vastavalt ilmale vahetada rehvid ära juba varemgi.

«Päikese käes tõuseb tee temperatuur päris kõrgele, vaatamata sellele, et õhk on veel jahe. Talverehvid on mõeldud sõitmiseks madalatel temperatuuridel ning kui plusskraadid tõusevad, halvenevad rehvide pidurdusomadused märgatavalt,» selgitas Mustjatse.

Kuigi lamellrehvidega võib tema sõnul sõita aasta ringi, pole ka neid mõtet kevadiste-suviste teeoludega kulutada, sest kuni seitsme soojakraadini töötavad lamellrehvid üsna kenasti, ent soojema temperatuuriga muutuvad pehme rehviseguga rehvi pidamisomadused piisavalt kehvaks, mis viib pidurdusmaa pikenemiseni, rehvi üleliigse kulumiseni ja kõrgenenud avariiohuni.

Kui kaua rehvikomplekti kasutada?

Rusikareegel on selline, et talverehvid võiks vahetada välja vähemalt iga nelja, suverehvid kolme aasta tagant. Seistes muutuvad rehvisegu omadused nii, et need ei taga enam sellist turvalisust nagu uued rehvid.

Kui garaažist suverehvid välja võtta, siis tuleb kriitiliselt hinnata nende koguseisundit, mitte ainult mustrisügavust. Eestis peab suverehvi mustri jääksügavus olema vähemalt 1,6 millimeetrit, soovituslik on 3–4 millimeetrit. Ent suverehvi omadused võivad olla halvenenud juba enne selle piirini jõudmist.

«Väga oluline on aru saada, kuidas on rehv kulunud. Kui rehvi äärtel on ebaühtlast kulumist, on see märk sellest, et auto rataste kokkujooks on vale ja tuleb pöörduda teenindusse sildade reguleerimiseks, või siis on sõidetud liiga madala rehvirõhuga,» ütles Mustjatse. «Kui rehv on keskelt ülemäära kulunud, viitab see liiga suurele rehvirõhule,» selgitas ta.

Neile, kes autorehve ise vahetavad või hoiustavad, paneb Mustjatse südamele kaht asja.

«Esiteks tuleb autorehve säilitada püstiasendis, mitte üksteise otsa virna laotult. Teiseks tasub käia regulaarselt rattaid tasakaalustamas ja auto sildu kontrollimas, isegi siis, kui vahetustöö ise ära teete. Juba väike kõks vastu äärekivi võib rataste seadenurki muuta ning sellest hetkest alates hakkavad rehvid ebaühtlaselt kuluma, mis viib nende kasutusaja lühenemiseni,» andis Mustjatse nõu.

Korralik autopesu annab pikema kaitse

Vähemalt paar korda aastas tuleks auto värvkatte keredetailide kaitseks võtta ette keskmisest põhjalikum autopesu. Kindlasti võiks eripesu teha kevadel, et talvine pigi ja sool autolt maha pesta. Sellest, et auto vajab pigipesu, saab hõlpsasti aru nii, kui silitada käega poritiiva või ukse alumist osa – krobeline pind annab märku autokerele kleepunud pigist.

Lisaks pigile ja soolale kleepub autokerele talvel ka naastupuru, mis tekib teedele naastrehvidega sõidukite ratastelt. Kevadise eripesu raames soovitab Mustjatse eemaldada ka naastupuru. Pesulas tehakse seda spetsiaalse vahendiga ning kui see hakkab auto pinnalt maha sulama, on hästi näha, kui mustad on autod pärast talvist liiklemist tegelikult.

Kui auto pestud, soovitab Topauto teenindusjuht see vahaga katta, et autokerele tekiks kaitsekiht, mis võitleb edaspidise mustuse vastu. «Üks kõige efektiivsemaid, aga ka kallimaid viise autot kaitsta on paigaldada sellele keraamiline kate, mille kaitse kestab olenevalt tootest kuni kolm aastat ning pikendab aega, millal autolt tuleb putukad ja lindude väljaheide maha pesta,» ütles Mustjatse.

Klaasipuhastajatesse tasub investeerida

Kevadise hoolduspaketi juurde käib tavaliselt ka õlivahetus ning mootori- ja salongifiltrite vahetus. Mida aga paljud tähtsaks ei pea, on klaasipuhastajate vahetus, millest Mustjatse siiski mööda vaadata ei soovita. Kevadel võivad ilmad olla üsna heitlikud ning kui klaasipuhastid klaasi korralikult ei pühi, halveneb nähtavus.

«Klaasipuhastajaid tuleks vahetada kohe, kui need jätavad klaasile silmaga nähtavaid triipe. Kui alguses võib olla abi klaasipuhastite sooja vee ja seebiga pesemisest, siis tegelikult seisab vahetus varem või hiljem ees. Klaasipuhastid ei maksa palju, ent tagavad hea nähtavuse ega riku esiklaasi,» toonitas Mustjatse.

Nõuanded koduseks autopesuks

• Kasuta spetsiaalseid auto pesuks mõeldud šampoone ja leotusvahendeid.
• Enne pesu lase autokerelt survepesuriga lahtine liiv ja mustus maha ning siis kasuta pigileotust.
• Ära hõõru autokeret švammiga, mis võib sisaldada liiva. Pigem eelista survepesurit, ent jälgi, et see oleks autokerest õigel kaugusel (20–30 cm), et vältida auto plastikdetailide kahjustamist.
• Pesemise ajal hoia autokere kogu aeg märjana, muidu jäävad hiljem kerele raskesti eemaldatavad vee kuivamise plekid.
• Kuivata auto pärast pesu hoolega, sealhulgas tihendid ja klaasipuhastid.
• Võimalusel lase auto katta vahaga, mis pikendab värvi eluiga ja tõrjub mustust.