GRAAFIKUD ⟩ Noored põgenevad jõulusagina eest e-poodidesse
21. detsember 2022, 16:44
Rohkem kui kaks kolmandikku Eesti noori ostab jõulukingitused e-poodidest, iga seitsmes hakkab kinkideks raha säästma kuu enne pühi ning iga viies ostab või valmistab kingid ette kuni pool aastat varem.
Noorem põlvkond, 16–29-aastased, valmistub pühadekinkideks ettenägelikumalt kui teised vanusegrupid, selgus Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tänavusest jõulu-uuringust. Noored koguvad kõige tõenäolisemalt enne pühi kinkide ostmiseks raha: 14 protsenti noori asub kinkide jaoks säästma kuu enne pühi, 19 protsenti hakkab koguma või ostab ja teeb kingid ise valmis kuni pool aastat enne pühi. 67 protsenti noori ei valmistu kinkideks enne detsembrit.
Teistest vanuserühmadest kõige vähem teevad jõulukinkideks ettevalmistusi 50–64-aastased, kelle seast 75 protsenti ei säästa kinkideks raha ega varu neid ka ette.
«Mulle ei meeldi minna poodidesse tunglema.»
26-aastane Helin teeb tänavu jõulukinke kümnele lähedasele. «Esimest korda elus kasutasin sel aastal ära «musta reede» pakkumised ja ostsin kõik ette,» sõnab ta. «Mulle ei meeldi minna poodidesse tunglema, nii et olen rahul, et sain ilma selleta hakkama.» Koguni 68 protsenti Helini eakaaslastest ostab jõulukingid e-poodidest. Kui vaadata Eesti elanikkonda tervikuna, siis veebis poodlemist eelistab alla poole (46 protsenti). Üldiselt on e-poodidest ostlemine populaarsem nooremates vanuserühmades, kõrgharidusega inimeste ja Põhja-Eesti elanike seas.
24-aastane Anett on üks neist, kes kasutab kinkide hankimiseks kombineeritud taktikat. «Perekonna lastele ostsin kingitused poest kohapealt, Prismast. Ma ei osanud lastele veebist Legosid valida, lihtsam oli minna poodi ja ise vaadata, millist võtta,» selgitab ta. «Täiskasvanutele tahtsin kinkida elamusi, nii et ostsin kinkekaarte ja -pileteid veebist. Nende puhul tahtsin, et saaksin üle anda ilusa kinkekaardi, nii et see oli valiku tegemisel ka oluline faktor.»
Aneti valik eelistada elamusi sarnaneb Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse küsitlusest ilmnevaga. Uuringu andmetel ei soovigi rohkem kui kolmandik inimesi pühadeks materiaalseid kingitusi.
Sealjuures ei soovi 12 protsenti üldse kingitusi, 23 protsendi jaoks aga on parim kink see, kui pere tuleb pühadel kokku, ning 12 protsenti sooviks kingiks elamusi. Kõige populaarsem materiaalne kingitus on raha või kaupluse kinkekaart (12 protsenti), seejärel reisiraha ja reisikinkekaardid või sooduskupongid (5 protsenti) ning raamatud (5 protsenti).
«Näen oma töös, et noored on rahatarkuse teemadest väga huvitatud ning on ka ise rahaasjade planeerimisel üha nutikamad,» sõnas Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse ekspert Mari-Liis Jääger. «On hea meel näha, et ligi kolmandik noori on kingikulusid juba varakult planeerinud. Pahatihti on nii, et igal aastal korduvad pühad tulevad detsembris paljudele ikkagi üllatusena. Selle «üllatuse» vältimiseks soovitan lisaks igakuisele eelarvele vaadata kalendriaastat tervikuna ning arvestada, et aasta lõpus kipub olema rohkem väljaminekuid.»
Kui vaadata Eesti elanike eelistusi terviklikult, siis on kaubanduskeskused peamine jõulukinkide hankimise koht. 71 protsenti noori märgib uuringus, et ostab kinke ka sealt – nii nagu kirjeldas Anett, võib eri kinkide puhul olla plussiks kord füüsiline pood, kord e-pood. Veerand noortest vaatab ka väikeettevõtjate kaupluste poole. 14 protsenti noori teeb tänavu jõulukingid ise.
Kui palju kulutatakse?
Kui palju noored kinkideks kulutavad? 7 protsenti tunnistab, et ei kuluta tänavu jõulukinkideks mitte üht eurot, 38 protsenti on valmis välja käima kuni 100 eurot ning 39 protsenti kulutab kinkidele 101–300 eurot.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud ja Turu-uuringute ASi tehtud küsitlus toimus 21.–24. novembril, vastas 803 vähemalt 16-aastast Eesti elanikku.
