ETTEVAATUST ⟩ Küttepuude vargused on sagenenud

Küttepuud. Pilt on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees / Scanpix

Kõrgete energiahindade kõrval on märgatavalt tõusnud ka küttepuude hinnad. Gjensidige kindlustus koondas kokku näpunäited, mida arvestada kütmisel ja küttematerjali varumisel ning kuidas hoiustada puid nii, et need varaste saagiks ei langeks.

Enam kui kümme aastat tagasi varustas enamik eramajade omanikke oma kodu mugavuse eesmärgil gaasiküttesüsteemiga, kuid eelseisval talvel prognoositavaid gaasi hindu vaadates on nende mure suur.

Kuidas on muutunud puukütte hind?

Küttepuud olid enne alanud energiakriisi üks odavamaid variante, millega kodu soojaks kütta. Eesti Erametsakeskuse kvartaalsest puiduhindade statistikast selgub, et niigi kõrged küttepuidu hinnad kallinesid viimases kvartalis veelgi, vaatamata oma niigi erakordselt kõrgele hinnatasemele.

Viimase kolme kuu jooksul on kallinenud kõikide erametsast pärinevate lehtpuu jämesortimentide hinnad. Eestimaalaste seas armastatud lepapalgi hind kasvas lausa viiendiku võrra ning võrreldes eelmise aastaga on lepapalgi hind kasvanud uskumatud 73 protsenti.

Lisaks kõrgele hinnale nõuab puudega kütmine veidi töömahukamat ettevalmistusprotsessi, alustades selle hankimisest ja ladustamisest.

Küttepuud tuleks valida sõltuvalt paigaldatud küttesüsteemidest. Kõige suurema kütteväärtusega küttepuud on saar ja tamm, järgnevad kask, sanglepp. Kõige madalama kütteväärtusega on lepp.

Vanemaid küttekoldeid peaks kütma just võimalikult madala kütteväärtusega ehk vähem kuuma andvate liikidega, nagu näiteks lepp, et küttekoldele mitte liiga teha.

Kuidas tagada turvalisus?

Küttepuid on kõige parem hoida puukuuris või õues, kus puit on õhu käes. Puukuur peaks olema rajatud majast vähemalt nelja meetri kaugusele, sest tegu on põlevmaterjaliga.

«Küttematerjale hoiustades tuleks tagada, et nende ladustamise koht on turvaline, sest kõrgetest hindadest tulenevalt on kasvanud märgatavalt küttematerjalide vargused,» ütles Gjensidige kindlustuse esindaja Denis Nikolajev.

Alates septembrist on politseid teavitatud umbes 80 küttepuude ja metsamaterjali vargusest, mida on varasemate aastatega võrreldes paarikümne juhtumi võrra rohkem.

Kindlasti ei tohiks unustada korstnate puhastamist, mida teeb kõige paremini korstnapühkija. Samuti tuleks üle vaadata, et kodus oleks nii töökorras nii suitsu- kui ka vingugaasiandur. Päästeameti andmetel hukkus 2021. aastal tulekahjudes 39 inimest ning üks peamisi põhjuseid, miks tulekahjud alguse saavad, on ahjude, kaminate ja korstnate paigaldamise ning hooldamise nõuete rikkumine.