Kaupmees paljastab: kaubandusketid on tuntavalt juurdehindlusi suurendanud (5)

PM Majandus
Copy
A1000 Market Lasnamäel.
A1000 Market Lasnamäel. Foto: Eero Vabamägi

Kaubandusketid on viimaste kuudega tuntavalt juurdehindlusi tõstnud, mis annab suure osa hinnatõusust, ütles A1000 Marketi juht Tarmo Lauring. Eriti selgelt näitavad juurdehindluste suurust sooduskampaaniad, millega lubatakse 40–80-protsendilisi allahindlusi.

Lauringu sõnul on kõige jõhkramalt tõstnud kasumimarginaali kallimad poeketid ning vahe odavpoodidega on suurem kui kunagi varem.

«Selleks, et aru saada, kui suured on tegelikult juurdehindlused, tasub paradoksaalsel kombel vaadata allahindlusi,» ütles Lauring. «Allahindlused näitavadki, kui palju poed tegelikult hinnale otsa panevad.»

Tema sõnul on arusaadav, kui hinnatakse alla üksikud või säilivusaja lõpus tooted. Kui aga soodustus kehtib tervetele tootegruppidele – näiteks kõik mänguasjad, maiustused või muruniitjad on 50–80 protsenti alla hinnatud, siis tähendab see, et tavajuhul on juurdehindlus 70–100 protsenti. 

«Nii paljude toodete korraga alla omahinna müümine poleks jätkusuutlik ja ükski pood ei tee seda. Seega tasub mõelda – mida suur allahindlus tegelikult tähendab,» selgitas Lauring.

Poed pigistavad mõlemast otsast

A1000 Marketi juhi sõnul on jaekaubanduse juurdehindlus kasvanud tootja marginaalist suuremaks, aga see ei peaks nii olema, sest poed ise erilist lisaväärtust ei loo ja tegelikult pole ka poodide kulud võrreldes tootjatega nii palju kasvanud.

«Teine võimalus suurteks allahindluseks ongi survestada Eesti toidutootjaid, kel on praegu niigi raske ja kes on kõrge elektrihinna tõttu sunnitud isegi tootmist seiskama. Edasimüüjad suruvad, et tootja peab mingeid asju kampaania jaoks alla omahinna müüma ja teistele toodetele paneb pood korraliku kasumi otsa ja pigistab nii mõlemast otsast,» põrutas Lauring.

Tema sõnul peaks poeketid praegu vastutustundlikumalt käituma ning üritama oma kulusid ja ostukorvi hinda ilma trikkideta kättesaadavana hoida.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles