/nginx/o/2022/08/02/14735275t1hccdb.jpg)
Postimehe poole pöördunud lugeja kirjeldusel kadus tema pangakontolt ligi 30 eurot, mis läks Bolt Foodile. Miks või mille eest, talle ei täpsustatud. Bolt soovitas tal esmalt kaardi sulgeda ja politseisse avalduse teha, sest nende kogemus ütleb, et enamasti on makse teinud inimene ise või siis keegi tema lähedane.
Anonüümsust palunud lugeja selgitas, et 29,31-eurone makse, mille Bolt temalt kasseeris, jäi talle arusaamatuks: «Ma ei ole paar kuud läbi Bolt Foodi midagi tellinud.»
Mees kirjutas pangateavituse peale Bolti klienditeenindusele ja sai järgmisel hommikul vastuse. «Vastus oli lihtne: nemad midagi teha ei saa, tehku ma politseisse avaldus,» lisas ta.
Vestlusest klienditoega ei selgunud, kellele ja kuhu väidetavalt tellitud toit seega läks.
Enda sõnul ebaõiglaselt rahast ilma jäänud kliendi teada on sama juhtunud ka tema tuttavatega. Samuti viitas mees sotsiaalmeedias avaldatud kommentaaridele ja TikToki videole, kus sarnaste varguste üle kurdetakse. «Paljud inimesed ei saa arugi, kui arvelt 10 eurot maha läinud. See on vargus! Ja Bolt laiutab käsi,» sõnas ta.
Bolt Food Eesti juht Jaagup Jalakas nentis, et tegemist on erandjuhuga ja klient peaks kindlasti veenduma, et makset pole teinud keegi, kellel pangakaardile ligipääs.
«Sellele konkreetsele pöördumisele reageeris Bolti klienditugi korrektselt ja selgitas edasisi samme,» sõnas ta ja lisas, et praegu peab klient teavitama eeskätt panka ja politseid. «Julgustame inimesi arusaamatuste või ebaselguse puhul alati ka otse klienditoele lisaküsimusi esitama – selgitame vajadusel hea meelega edasisi samme ja anname lisainformatsiooni,» soovitas Jalakas.
Tema sõnul on paljudel juhtudel hiljem siiski selgunud, et tegelikult on makse tehtud ise või tegi selle ligipääsu omav lähedane. Kui kaardi sattumine kurjadesse kätesse ei ole välistatud, peaks klient pöörduma aga panga poole, et kaart blokeerida ja edasisi vargusi vältida.
«Seejärel pöördutakse politseisse, kes võib uurimise käigus küsida Boltilt täiendavaid andmeid makse kohta. Tegu on üldlevinud protsessiga, mida järgivad kõik kaardimakseid aktsepteerivad firmad, Bolti lahendus on igati kooskõlas tavapärase praktikaga,» kinnitas Jalakas.
Põhja prefektuuri küber- ja majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt kinnitas, et politsei on ka varasematel aastatel saanud avaldusi, milles kirjeldatakse, kuidas mingi mobiilirakendus on inimese pangakontolt raha maha võtnud.
«Nii oleme tuvastanud, et krediitkaardiandmeid on omaniku seljataga kasutanud hoopiski tema lähedane, näiteks mängude ostmiseks, toidu tellimiseks, elektritõukerattaga sõitmiseks või mõneks muuks tehinguks,» kinnitas Jalakase sõnu ka Kelt.
Paraku on tema sõnul ka juhtumeid, kus küberkurjategijad on kasutanud varastatud krediitkaardiandmeid endale kasumi teenimiseks. «Levinud skeem näeb välja selline, et reklaamitakse mingit teenust 50 protsenti odavamalt, näiteks pakutakse poole odavamat hotellipaketti. Selle jaoks luuakse libaandmetega konto mõnes mobiilrakenduses, seotakse sinna külge kannatanu krediitkaart ja tehakse tehinguid. Kannatanuks jääb krediitkaardiomanik ja küberkurjategija saab poole tellitud teenuse summast,» tõi ta näite.
Andmepüügi või pahavara ohvriks langemist saab vältida, kui kasutad väikse limiidiga krediitkaarti, ka reisimisel; hoiad kaarti füüsiliselt ainult enda käes ega jaga kaardil olevaid andmeid teistega; ei ava võõraid linke ega faile, tuletas Kelt meelde.
Lisaks tasub PPA soovitusel uurida oma pangast, kuidas kasutada krediitkaarti turvaliselt.