T, 27.09.2022

Töötushüvitise saamise kestus hakkab sõltuma tööturu olukorrast

BNS
Töötushüvitise saamise kestus hakkab sõltuma tööturu olukorrast
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Sendid.
Sendid. Foto: Peeter Langovits

Valitsus kiitis heaks ja esitas riigikogule menetlemiseks eelnõu, millega töötuskindlustushüvitise maksmise kestus muutuks tulevikus automaatselt, sõltuvalt olukorrast tööturul.

Eelnõu kohaselt makstakse töötuskindlustushüvitist pikemalt, kui olukord tööturul on halb ja töötute arv kasvab. Kui tööd on lihtsam leida ja töötute arv madal, makstakse hüvitist selle põhjal, mis on taotlemise hetkel määratud nii-öelda baasperioodiks, teatas sotsiaalministeerium.

Kui majandus ei ole tõusu- ega langusfaasis, pikeneb kindlustatutel hüvitise maksmise periood eelnõu järgi 60 päeva.

Halvas majanduslikus olukorras, kui tööpuudus on kõrge ja töö leidmine keeruline, pikeneb hüvitise maksmise periood maksimaalselt 120 päeva võrra.

Alla viieaastase kindlustusstaažiga inimestel jääb hüvitise saamiseks nõutav kindlustusstaaž samaks ehk hüvitist makstakse 180 kalendripäeva ja tavapärase tööpuuduse korral hüvitise maksmise periood ei pikene.

Majandusolukorra halvenedes pikeneb hüvitise maksmise periood kõrge tööpuuduse olukorras ka neile 60 kalendripäeva võrra.

Hüvitise maksmise periood pikeneb automaatselt ning töötu selleks ise midagi tegema ei pea. 

«Kriiside ajal on inimestel raskem tööd leida ja töötukassa saab siin tulla appi, makstes hüvitist pikema perioodi jooksul – nii säilib inimesel sotsiaalne kaitse ja sissetulek. Lühem periood majanduse tippaegadel soodustab jällegi kiiremat tööle naasmist,» kommenteeris tervise- ja tööminister Peep Peterson pressiteates.

«Tööandja jaoks on oluline, et töötuskindlustuse mudel toetaks inimeste püsimist tööturul ning et töötukassa ressursid oleksid võimalikult sihipäraselt kasutatud. Toetusmeetmed peaks toetama kiirelt tööle naasmist ning tagama kõrge tööhõive. Kuna uus mudel on majandustsüklitega tugevamas seoses, on alust arvata, et süsteem muutub ka paremaks,» kommenteeris Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas.

Ametühingute Keskliidu juhi Jaan-Hendrik Toomeli sõnul vajab töötaja töötukassas arvel oleku ajal kindlustunnet, et uue ametikoha otsingu ajaks on tagatud toimetulekuks piisav sissetulek. 

Töötuskindlustushüvitise taotlemisel määratakse hüvitise maksmise baasperiood vastavalt inimese töötuskindlustusstaažile. Töötukassa arvutab registreeritud töötute arvu välja iga kuu alguses. Enne hüvitise maksmise perioodi lõppemist võrdleb töötukassa registreeritud töötute arvu varasema perioodi keskmise töötute arvuga – siis selgub, kas töötuskindlustushüvitise maksmise periood pikeneb või mitte. Hüvitise maksmise periood pikeneb automaatselt ning töötu selleks ise midagi tegema ei pea.

Praegu sõltub töötuskindlustushüvitise maksmise periood üksnes inimese töötuskindlustusstaažist, mistõttu ei pruugi see olla vastavuses majanduses toimuvate muutustega. Hüvitist makstakse staaži pikkusest sõltuvalt 180, 270 või 360 päeva. Ka Euroopa Komisjon soovitab riikidel muuta töötuskindlustushüvitisi majandustsüklile vastavaks.

Kava kohaselt peaks muudatus jõustuma 30. juuniks 2023.

Märksõnad
Tagasi üles