Vanad arvutid korda: aku saab välja vahetada, hallituse korral ei aita miski

Sülearvutite puhul on kõige sagedamad mured, millega parandusse pöördutakse, aku- ja ekraanivahetused ning kõvaketaste, mälude ja emaplaatide rikked.

«Akude vahetused on kõige lihtsamad, akud ei ole enamasti väga kallid, on kergelt saada originaale ja palju liigub ka analoogakusid. Ekraanivahetustöö on ka suhteliselt kergesti lahendatav. Kliendi jaoks on see sageli aga pisut kallim, uued ekraanid maksavad palju ja see seab kahtluse alla vahetuse mõttekuse,» selgitas Kink.

Pisitööd on taskukohased

Lihtsamad tööd maksavad kindlasti vähem kui uus arvuti. Akuvahetus maksab umbes 50 eurot, ekraani vahetamine enamasti 100 eurot ja rohkem, Apple'i arvutite puhul 200 eurot ja rohkem. Kõige tavalisem hooldustöö jääb hinnavahemikku 24–48 eurot. See on mingi lihtsa tarkvaralise rikke lahendamise puhul.

Teisalt on probleeme, mida ei ole võimalik ka parima tahtmise juures korda  saada, näiteks ulatuslik vedelikukahjustus sülearvutitel. Kui seda kiiresti ei puhastata ja jäetakse seisma, siis mõne aja möödudes on arvuti seest tugevasti oksüdeerunud ja hallitab. Nii võib juhtuda, et alles ei ole mitte ühtegi tervet komponenti ja ei ole ka mitte ühtegi komponenti, mille remont oleks mõttekas.

Kalleid arvuteid on lihtsam parandada

Kingi sõnul on äriklassi arvuteid tihti lihtsam parandada, neile on varuosi kergem saada ja nende remont on ka mõttekam. Neil on kõrgem väärtus, vastupidavam korpus ja kui aku läheb läbi, siis tavaliselt on see lahendatav.

Seevastu, kui on ostetud odav ja vähelevinud, 300–500 eurot maksev sülearvuti, siis ei pruugi parandamisel suurt mõtet olla. Kingi sõnul tuleb selliste odavate arvutite lammutamise juures tihti üllatusi ja algne kokkulepitud summa võib hakata kasvama. Lõpuks ei ole rahul ei klient ega teenusepakkuja.

«Nende korpuste materjalid on õhukesed ja õrnad ja aku vahetuse käigus võib selguda, et aku kinnitustest on juba mõni murdunud, ekraani hinged loksuvad, kaanes on pragu, kummijalad on alt kadunud,» rääkis ta.

«Vahel on mõnel arvutil väga spetsiifiline laadijaots ja on väga sagedane, et laadimisots saab viga või siis on pesa lahti tulnud või vigastatud. Siis on parandamine võimalik, kuid selle peale kulub palju töötunde. Odavalt soetatud arvutite remont ei ole sageli väga mõistlik, lihtne ega odav.»

Turvalisus on tähtsam kui kriimud

See, millal arvuti parandusse tuuakse, sõltub väga palju kasutajast. Mõnel kriibib hinge, kui operatsioonisüsteemile on järjekordne uuendus saadaval ja ta tahab selle kindlasti esimesel võimalusel peale panna. Teisel riivab silma, kui arvuti ekraanil on paar täppi ja ta laseb kohe ekraani vahetada.

Mõni arvutikasutaja ei pööra Kingi sõnul nendele asjadele üldse tähelepanu ja kasutab arvutit seni, kuni tuleb mõni tõsine tõrge, mille tõttu arvuti kasutamine seiskub, ja ta pöördub alles siis teenindusse.

«Mina ise julgustaksin inimesi rohkem mõtlema enda privaatsuse ja turvalisuse peale. Ekraanitäpid kellegi elu otseselt ei muuda, peale kasutajakogemuse, kuid uuenduste ignoreerimine ja elementaarse arvutikaitse puudumine võib tähendada, et pikka aega on kriitilised turvaaugud lahtised.»