R, 2.12.2022

Viis asja, mida sa Julius Caesari kohta ei teadnud

Viasat History
Viis asja, mida sa Julius Caesari kohta ei teadnud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Foto: Viasat History

Igal reede õhtul alates 6. maist kell 22.00 reisib Viasat History sarjaga „Rooma suurehitised“ tagasi Vana-Roomasse, selle kuulsaima keisri Julius Caesari aega, et tutvustada revolutsioonilisi leiutisi, mis mitte ainult ei taganud impeeriumi laienemist, vaid mõjutavad tänapäevani ka arhitektuuri. Sõjad olid vallutuste käigus vältimatud: Caesar oli sellest teadlik ning valmistus Galliat vallutama, kuid see ettevõtmine kulutas tema armee peaaegu täielikult ära. See sõjakäik on saate „Caesari viimsepäevasõda“ teemaks ning siia artiklisse oleme kogunud mõned huvitavad faktid Caesari kohta, mida sa ehk ei teadnud.

1. Kord rööviti ta piraatide poolt

Foto: Viasat History

75. aastal eKr asus toona 20ndates eluaastates olev Caesar purjelaevaga teele Rhodose saare suunas, et saada Apolloniose õpilaseks, kuid teel sinna röövisid piraadid Anatoolia edelaranniku lähedal tema laeva. Kui tulevane keiser sai teada, et piraadid nõuavad tema vabastamise eest väikest lunaraha, võttis ta seda solvanguna ja nõudis, et tema vangistajad küsiksid kõrgemat hinda. Piraadid just seda tegidki, kuid pärast enda vabanemist juhtis Caesar mitut piraate jälitavat laeva, võttis nad kinni ja hukkas nad.

2. Teda peetakse liigaasta loojaks

Enne Caesarit kasutasid roomlased kuufaaside järgi kohandatud kalendrit, mille järgi koosnes aasta 355 päevast. Aastaaegade paigalt nihkumise vältimiseks pidi alati mõnesid päevi lisama, kuid ametnikud unustasid selle sageli ära või jätsid selle lihtsalt tähelepanuta, et kauem ametis püsida või muid hüvesid saada. Pärast astroloog Sosigenesega konsulteerimist võttis Caesar 45. aastal eKr kasutusele Juliuse kalendri, milles aasta koosnes 365 päevast, kuid kuna päikeseaasta on tegelikult 365 ja veerand päeva pikk, otsustas Caesar lisada igale neljandale aastale ühe liigpäeva, muutes need 366-päevaseks ja korrigeerides seega puudujääki iga nelja aasta tagant.

3. Ta leiutas võitluse, mis oli gladiaatorivõitlusest veelgi grandioossem

Foto: Viasat History

Oma neljandalt võidukalt sõjakäigult naastes mõtles Caesar, et tähistab seda stiilselt, kuid mitte tavalise gladiaatorimänguga. Keisrile tuli idee laevade näidislahingust, mida ta nimetas naumachia’ks. 46. aastal pKr käskis keiser kaevata Tiberi jõe lähedusse 530 m pikkuse ja 350 m laiuse järve, kuhu ta lasi kaks täielikku laevastikku, mille pardal oli kaks tuhat sõdalast ja neli tuhat sõudjat. Need kõik olid süüdimõistetud sõjavangid, kes pidasid seejärel omavahel verise lahingu.

4. Ei, Brutus ei olnud tema poeg, kuid Caesaril oli väidetavalt laps Kleopatraga

Legend räägib, et Kleopatra smugeldas end vaipa mähituna Caesari tuppa, kui keiser oli läinud Egiptusesse lõpetama tüli Kleopatra vennaga. Vaatamata suurele vanusevahele tekkis Kleopatra ja Caesari vahel vastastikune kiindumus ning 47. aastal eKr sünnitas Kleopatra poja. Kuigi ei ole tõestatud, et poiss oli tõesti Caesari laps, kutsuti teda siiski Caesarioniks ehk väikeseks Caesariks. Ta ei elanud kaua, sest Kleopatra tegi temast oma ainsa pärija ja varsti pärast ema surma tapsid poisi Kleopatra rivaalid. Ta oli siis 17-aastane.

5. Caesari atentaadis osales üle 60 inimese

Foto: Viasat History

Üha enam inimesi kartis, et Caesar kroonib end kuningaks, mis oleks tähendanud senati lõppu, seega sepitsesid nad tema vastu vandenõu. Rünnakus osales suur hulk inimesi – peamiselt selleks, et ei oleks ühte inimest, keda saaks pidada ainuisikuliselt vastutavaks. Atentaat ei toimunud salaja, vaid senati istungil: grupp, mis võttis endale nimeks Liberatores, pussitas keisrit kokku 23 korda, millest ainult üks torge oli surmav. Dokumentide ja Shakespeare’i draama järgi oli just see hetk, mil kõlasid Caesari viimased sõnad – „Ka sina, mu poeg Brutus?“ –, kuigi Brutus ei olnud keisri poeg, vaid tema usaldusisik ja üks tema pärijatest. Üks hüpotees väidab, et Caesar lasi end tahtlikult tappa, sest tema tervislik seisund halvenes ja ta tahtis vältida nõrgast väljanägemisest tulenevat alandust.

Julius Caesar on kahtlemata üks kuulsamaid tegelasi ajaloos – ta aitas sellele ka ise kaasa, olles esimene, kelle nägu vermiti müntidele – ning kuigi paljud peavad teda türanniks, panustas ta suuresti Rooma impeeriumi õitsengusse: tema sõjakäikudest ja saavutustest räägitakse maikuu saadetes „Caesari viimsepäevasõda“ ja „Rooma suurehitised“ – ainult kanalil Viasat History.

Jälgi meid ka Facebookis – Viasat History Eesti

Viasat History telekanal on saadaval enamikes Eesti teleoperaatorite pakettides.

Tagasi üles