Pankrotis e-poe Reset omanik lubas viimastele klientidele raha tagasi maksta

Põhja ringkonnaprokuratuuri prokuröri Jürgen Hüva sõnul ei saanud Liivik 2020. aasta alguses enam kuidagi uskuda, et suudab klientide tellimusi täita. Ometi jätkas e-pood tegutsemist ning klientidelt võeti raha kaupade eest, mida ei olnud ega tulnud.

Kriminaalmenetlus Liiviku suhtes lõppes oportuniteediga. Sellisel juhul ei pea süüdistatav ennast süüdi tunnistama ning karistusregistrisse selle kohta märget ei lähe. Samas peab süüdistatav oma tekitatud kahju heastama ning maksma kinni ka menetluse kulud.

Liivik soostus e-poe klientidele tagastama kokku 29 478,67 eurot, maksma riigi tuludesse 2000 eurot ning menetluskulude eest 1380 eurot.

Kõik petetud raha tagasi ei saa

Sellest summast ei saa aga raha tagasi mitte kõik e-poe kliendid, kes aastate jooksul rahast või soovitud kaubast ilma jäid. Liivikul on kohustus raha tagastada neile klientidele, kes ostsid e-poest midagi 2020. aasta 16. jaanuari ja 10. veebruari vahel.

Hüva sõnul näitasid kogutud tõendid, et kelmuseks saab Liiviku äripidamist pidada alates 16. jaanuarist. «Viimastel nädalatel pidi tal olema ilmselge, et sellest ei saa asja ning tõenäoliselt jäävad paljud tellimused täitmata. Sellest hetkest on võimalik teha talle karistusõiguslik etteheide, et tal pidi olema teadmine, et ta võiks oma tegevust piirata või selle kinni panna,» rääkis Hüva Postimehele.

Pankrotiavalduse esitas e-pood 2020. aasta 10. veebruaril. Hüva sõnul leidsid nad 109 inimest, kellel oli õigus raha tagasi saada. Kõik neist ei esitanud aga lõpuks hagi, kuid 90 hagi esitanud inimest peaksid poole aasta jooksul oma raha tagasi saama.

Kui Liivik oma kohustusi ei täida, on Hüva sõnul prokuratuuril kohustus menetlus uuendada ja siis kriminaalmenetlus jätkub.

Poodnik endal süüd ei näinud

Hüva sõnul otsustati oportuniteedi kasuks mitmel põhjusel. «Üldmenetluse korral oleksid kõik 109 inimest protsessi kaasatud ning palju aega oleks kulunud nende kõigi küsitlemiseks. Muu hulgas oleksime raisanud ka kahtlustatava rahalisi vahendeid, pigem peaks ta neid kasutama kannatanutele raha tagastamiseks,» rääkis Hüva. Suurim summa, mis ühele inimesele tagastada tuleb, on üle 2000 euro.

Hüva sõnul Liivik ennast süüdi ei tunnistanud, kui kahetses, et nii paljud inimesed oma rahast ilma jäid. «Tema lühike vastus oli, et äririsk realiseerus ja ta kõigest hingest proovis seda asja käima saada. Ta ei suutnud piisavalt kasumit teenida, kuna edasimüügi hind oli väikese kasumimarginaaliga. Ta ei jõudnud kunagi sellise käibeni, et olla piisavalt plussis.»

Tunnustusest allakäiguni

E-poega ei olnud asjad lootuseltult kehvad kogu aeg. 2018. aasta novembris sai ettevõte Äripäevalt Gaselli tiitli, mis tähendab, et nad on kolme aasta jooksul kasvatanud kasumit ja käivet kokku rohkem kui 50 protsenti.

2019. aastal oli ettevõtte käive üle 3 miljoni euro ning parematel päevadel oli seal palgal kümme inimest.

2019. aastal aga hakkasid asjad viltu vedama. Juba siis kirjutas Postimees, et tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) on saanud palju kaebusi seoses veebipoega Reset.ee. Tarbijad tellisid veebipoest kauba, kuid kaupleja ei suutnud seda lubatud aja jooksul kätte toimetada. Juhul, kui inimene otsustas seepeale lepingust taganeda, siis venitas kaupleja ebamõistlikult kaua raha tagastamisega.