Iidsete aarete jaht terve aprillikuu jooksul Viasat Historys

Viasat History
Copy
Foto: Viasat History

Telekanal Viasat History viib terve aprilli jooksul televaatajaid eksklusiivsetele ajaloorännakule, tuues vaatajateni suurepäraseid ja inspireerivaid ajalooliseid dokumentaalsarju.

Aprillis esilinastub Viasat History eetris lummav uus sari «Bettany Hughesi aarete planeet», kus Briti impeeriumi ordu ohvitserist saatejuht professor Bettany Hughes otsib inspiratsiooni ajaloost, kui avastab kuulsaid aardeid ja uusi leide minevikust. Covid-19 pandeemia ajal midagi positiivset otsides helistas Bettany oma sõpradele ja tuttavatele terves maailmas ning küsis, mille kallal nad töötavad ja mida jagada tahaksid. Paljud kutsusid teda uusi avastusi uurima ja tagasid talle juurdepääsu erilistesse paikadesse. Tee peal oli neil enneolematu juurdepääs väljakaevamistele, kus mõnikord tehti otse kaamerasilma ees viimaste aastate parimaid leide. Kasutades ära ainukordset ligipääsu ja moodsaimat tehnoloogiat, külastab ajaloolane ja autor Bettany laevavrakke, templeid, paleesid, maa-aluseid labürinte ja pooleliolevaid väljakaevamisi Kreekas, Gibraltaril, Maltal ja teistel Vahemere saartel, sealhulgas Delosel ja Ischial. Lisaks avastab ta Istanbuli linna, enne kui suundub kaugemale Araabia liivaväljadele. Tipphetkedeks on kuninganna Elizabeth II paradiisisaar Maltal, Gibraltari üllatavalt hiljutine neandertali minevik, Kreekas toimuvad väljakaevamised Aleksander Suure palees ning üllatavad romantilised peidupaigad Itaalias. «Bettany Hughesi aarete planeet» võimaldab võtta tugitoolis ette elava ja vaimustava rännaku. Sari esilinastub Viasat History eetris alates 10. aprillist pühapäeviti kell 21.00.

Dokumentaalsari «Aarete planeet», mida näeb alates 4. aprillist argiõhtuti kell 19.50, tutvustab ajaloolane Sir Christopher Clark UNESCO nimistusse kuuluvaid imelisi paiku üle maailma. Antiikajal oli meil 7 maailmaimet, tänapäeval on UNESCO lugenud kokku 1153 aaret. Suurt osa neist aga ohustavad loodusõnnetused, sõda, linnastumine või lagunemine. Eestiga seotult on UNESCO maailmapärandi nimistus kaks objekti: Tallinna vanalinn (1997) ja Struve meridiaankaar (2005). Ajaloolane Sir Christopher Clark viib meid läbi tele-ekraani reisile, et näha mõningaid neid põnevaid paiku üle maailma. Tema teekond kulgeb Giza suurest püramiidist Egiptuses Serengeti rahvusparki Tansaanias, tuulepaleest Jaipuris, Indias, Jordaania kõrbeni, Veneetsia laguunilinnast Mehhiko linnani Teotihuacan ja Hue linna Vietnamis ning selle vältel näidatakse meile ka paljusid teisi muljetavaldavaid kultuuri- ja loodusmälestisi.

Foto: Viasat History

Sarjas «Iidsete maiade kadunud aarded» otsivad arheoloogid märke maiade igapäevasest elust ja nende saatusest. Eksklusiivne juurdepääs väljakaevamistele viib meid 1200 aasta vanusesse templisse, kus uuritakse kuninglikku hauakambrit revolutsioonilise müüontomograafia abil, millega on võimalik kambreid ja objekte uurida, ilma et hauakambrid isegi avama peaks. Teine arheoloogide rühm otsib järvepõhjast märke, miks maiad oma võrratud linnad maha jätsid. Unikaalne juurdepääs väljakaevamistele on hämmastav võimalus avastada, mis selle põneva tsivilisatsiooniga juhtus. Dokumentaalsari on eetris 12. aprillist kell 19.45.

Foto: Viasat History

India alakontinent: romantiline, kauge ja salapärane. Dokumentaalsarjas «Induse aarded», mida näeb Viasat Historys 14. aprillist kell 19.55, näeme eksootilise ja värviküllase India aardeid. Pakistani tasandikest Himaalaja mäestikuni ning Põhja-Indiast ja Rajasthanist lõunasse Tamil Naduni on see hiiglaslik tsivilisatsioonide, religioonide, kultuuride ja kaunite maastike sulatusahi. Seal on tekkinud mitu kuldajastut maakera ajaloos. See sari avastab India alakontinenti läbi kolme väga erineva rahva, paiga ja dünastia ajaloo – tänapäeva Indiat on vorminud Induse oru tsivilisatsioonid, templite maa Tamil Nadu ja suurmogulite riik. Taustaks India ja Pakistani vaimustavalt dramaatilised maastikud, ühendab see sari kunsti, ajaloo ja reisikirja, et avada meile selle värvilise maailma telgitagused.

Foto: Viasat History
Copy
Tagasi üles