Euroopa Komisjon tahab inimesi võõrutada kiirmoest
1. aprill 2022, 12:32
Euroopa Komisjon esitas rohekokkuleppe ettepanekute osana kava, mille kohaselt peaksid Euroopas müüdavad riided olema vastupidavamad ja hõpsamini parandatavamad. See vähendaks oluliselt rõivatööstuse keskkonnamõju.
2030. aastaks peaksid riided ja muud tekstiilitooted, mis Euroopa Liidu turule jõuavad, olema vastupidavad, taaskasutatavad ja senisest lihtsamini parandatavad. Euroopa Komisjon esitas sel nädalal rea ettepanekuid, et muuta kestlikud tooted Euroopa Liidus normiks.
See tähendab muu hulgas, et kiirmoele peaks tulema lõpp. Ühtlasi peaks riiete parandamine olema taskukohasem ning tootjad peaksid vastutama toodete eest kogu nende eluea vältel, kaasa arvatud siis, kui tootest on saanud prügi.
Prügimäele jõudva tekstiili hulk peab vähenema
Nii võiks 2030. aastaks viia miinimumi tekstiilitoodete hulga, mis jõuab prügimäele. Tekstiili ei kasutata mitte ainult riietes, vaid ka majapidamises ja mööblis ning ka meditsiinis kaitsevahenditena. Kuna tekstiiltoodete tarbimine kasvab, suureneb ka nende mõju keskkonnale. Üleilmne tekstiili tootmine kasvas eelnõu seletuskirja kohaselt 2000. ja 2015. aasta vahel pea kaks korda.
2030. aastaks kasvab Euroopa Liidus riiete ja jalanõude tarbimine prognooside kohaselt 102 miljoni tonnini aastas. Juba nüüd visatakse aastas ära umbes 5,8 miljonit tonni tekstiilitooteid. See teeb umbes 11 kilo inimese kohta. Kõige suurema osa sellest moodustavad just riided.
Suundumus, et riideid kasutatakse üha lühemat aega, on jätkusuutmatu ning panustab ületootmisse ja ületarbimisse. Kiirmood ärgitab inimesi odava hinna eest ostma sageli ja kehva kvaliteediga riideid. 1996. ja 2018. aasta vahel langesid riiete hinnad Euroopa Liidus pea 30 protsenti, samas on inimeste kulutused riietele kasvanud.
See näitab, et vaatamata odavamale hinnale pole tarbijal õnnestunud riiete arvelt raha säästa. Pigem annab rõivatööstus hoogu sellele, et taastumatuid ressursse kasutatakse ebaefektiivselt, näiteks tehakse sünteetilisi kangaid fossiilsetest materjalidest.
Müüa tuleb vastupidavamaid riideid
Tekstiilitoodete eluea pikendamine on kõige lihtsam viis, kuidas nende mõju keskkonnale vähendada, kuna inimesed viskavad riideid ära just nende kehva kvaliteedi tõttu. Värvid kuluvad, kangad rebenevad ning lukud ja õmblused lagunevad. Vastupidavamad riided aitaksid kaasa ka sellele, et riideid saaks edasi müüa ja parandada.
Keskkonda aitaks säästa ka parem materjalikasutus. Tehastes jääb tootmisel üle 25–40 protsenti kasutatud kangast. Umbes viiendik sellest läheb kasutusse näiteks puhastuslappidena, ülejäänu aga jäätmetesse. Selleks, et tekkivate jäätmete hulka vähendada, on tarvis kangajääke ka tootmises paremini sorteerida.
2024. aastaks peaks valmima ülevaade rõivaste ja jalanõude keskkonnamõjust. Riiete vastupidavuse, taaskasutatavuse, parandamisvõimaluste nõuded muutuvad tootjate jaoks rangemaks.
Kõik kaubad peaksid olema keskkonnasäästlikud
Komisjon teeb ettepaneku muuta uute õigusnormidega peaaegu kõik Euroopa turul olevad füüsilised kaubad keskkonnasäästlikumaks, ringluspõhiseks ja energiatõhusaks, alates tootedisainist kuni igapäevase kasutamise, kasutusotstarbe muutmiseni ja olelusringi lõppu jõudmiseni.
Eesmärk on edendada ka ehitustoodete siseturgu ja tagada, et tehiskeskkond täidaks kestlikkuse ja kliimaeesmärke.
Pakett sisaldab ka uute õigusnormide ettepanekut, millega suurendatakse tarbijate mõjuvõimu rohepöörde elluviimisel. Tarbijad oleksid teadlikumad toodete keskkonnasäästlikkusest ja kaitstud rohepesu eest.
Ka juba kehtivatest ökodisaini nõuetest on kasu olnud, sest need on aidanud energiatarbimist vähendada. Neid nõudeid järgivate toodete valmistamisele kulub juba praegu aastas 10 protsenti vähem energiat.
2030. aastaks võib uus raamistik tuua kaasa energiasäästu, mis vastab ligikaudu 150 miljardile kuupmeetrile maagaasile ehk on peaaegu samaväärne Venemaa gaasi impordiga Euroopa Liitu.
Komisjon võttis vastu ka ökodisaini ja energiamärgistuse töökava aastateks 2022–2024, et reguleerida uusi energiamõjuga tooteid ning ajakohastada ja karmistada juba reguleeritud toodetele seatud nõudeid kuni uue määruse jõustumiseni. See puudutab eelkõige olmeelektroonikat (nutitelefonid, tahvelarvutid, päikesepaneelid), mis on kõige kiiremini kasvav jäätmeliik.