Toidutootjad: koroona oli praeguse kriisi kõrval nohu
31. märts 2022, 11:19
Aastataguse ajaga võrreldes on lihatooted juba vähemalt kümnendiku jagu kallimad ning see on tootjate sõnul alles algus. Suurem hinnaralli seisab alles ees.
Kolmandik maailma viljast toodetakse Ukrainas ja Venemaal ning sõja tõttu on karta suurt viljahinna tõusu. Tulevikutehingutes on nisu praegu kaks korda kallim kui kaks aastat tagasi, mil samuti tundus, et maailmas läheb kõik kallimaks ja asjad on keerulised.
Nisuhinnast aga sõltuvad omakorda teiste teraviljade hinnad ning vili on söödaks loomadele, kes annavad mune, liha ja piima. Nõo Lihatööstuse tegevjuhi Ragnar Loova sõnul on uus hinnatõus juba kuu aega ukse taga olnud, kuid veel pole kohale jõudnud. «Koroonakriis oli praeguse kriisi kõrval nohu,» rääkis Loova.
HKScani ärikontroller Markus Kirsberg tõi välja, et võrreldes aastatagusega on lihatooted juba 15 protsenti kallimad ning see on tõenäoliselt algus. Tema sõnul on põhjust karta, et kõige kiiremini kallinevad just odavamad tooted, sest lisaks viljale on varasemaga võrreldes kallim ka elekter.
«Vorsti tehes kasutad rohkem energiat kui näiteks välisfileetüki jaoks,» selgitas ta. Ka Loova tõdes, et elektri hinnatõus on neid valusalt tabanud. Elekter moodustab lihatoodete hinnast umbes viis protsenti. See on aastataguse ajaga võrreldes kaks korda kallim.
Eestis vilja jagub
Kirsbergi sõnul elavad HKScani sead ja kanad peamiselt kohalikul toorainel ning seda on õnneks varutud. Paraku ei ole aga Eestis vili odavam kui Frankfurdis või Pariisis. Seni on neil viljavarud olemas sügiseni. «Me ei tea, mis sügisel saama hakkab,» tõdes Kirsberg.
Lihahinnast moodustab viljahind enam kui poole. Sealiha hind, mida samuti kaubeldakse maailmaturul kui toorainet, on viimase seitsme nädalaga kallinenud 60 protsenti ning ilmselt tõuseb see veel.
Eestis veel kaupa jagub, ka lihapuudust veel ei ole, kuid samas võib see mõne toote puhul tekkida, sõnas Loova. Näiteks võib kanaliha olla soovitust vähem.
Kirsberg oli sama meelt ning tema sõnul mõjutab Ukraina kriis kindlasti ka kanaliha hinda, kuna sealt imporditi kanu Euroopasse. Samas Tallegg kasvatab oma kanad Eestis.
Ukraina praegu kanaliha välja ei müü ning mõned kanakasvatused on seal ka suletud.
Kriisid muudavad ostmisharjumusi
Ka koroona muutis inimeste käitumist ja ostuharjumusi. Kirsberg meenutas, kuidas neljapäeval, 13. märtsil 2020. aastal kuulutati välja eriolukord ning reedel oli selle tõttu suur ostumöll. «Laupäeva hommikul olid meie laod tühjad, sest tavalise 100 tonni asemel läks kaupa välja 200 tonni. Pärast seda jõudsid inimesed järeldusele, et paanikaks pole põhjust. WC-paberiga läks teisiti, seal me aidata ei saanud.»
Loova sõnul on tunda, et inimesed on viimase kuu jooksul muutunud hinnatundlikumaks ning kaaluvad oma oste rohkem ja põhjalikumalt. Erinevalt kuivainetest liha üldjuhul pikaks ajaks ette varuda ei saa, oma valikuid saab aga muuta taskukohasemaks.
Toidutootjate sõnul on murekohaks ka see, et Eestis on toidu käibemaks naabritega võrreldes kõrge ning nii on raske teistega konkureerida. «Poola tootja saab oma kodumaal osa mahtu maha müüa väga madala käibemaksuga ja täiendava toodangu võib ta tuua meie turule väga odava hinnaga. Sellega ei suuda meie ega väiksemad ettevõtted kindlasti konkureerida,» sõnas Kirsberg.
See, et enam Venemaaga äri ajada ei saa, pole toidutootjate jaoks kuigi suur löök, sest seda pole teha saanud juba 2014. aastast. Paraku on tõsi see, et isegi juhul, kui Venemaa või Valgevenega ei kauple, on need riigid paratamatult üht- või teistpidi ka meie elu-oluga seotud.
«Me teame, et on miljon hammasratast ja 100 neist läheb katki, aga me ei tea, millised. Kindlasti on kellelgi meie tarneahelas mingisugune Valgevene masin, millel on vaja mingit imetabast varuosa. Aga milline see on ja kus see on – pole aimugi,» ütles Kirsberg.
Näiteks sai sõja alguses otsa tehniline sool, mida kasutatakse vee puhastamiseks. Pärast kahte koroona-aastat on keeruline teha vahet sellel, mis on koroona mõju ja mis on sõja mõju tarneahelatele.
Kellelgi ei lähe lihtsamaks
Kirsbergi sõnul on karta, et nii inimestel kui ettevõtetel läheb elu keerulisemaks. Sest lisaks toidule kallineb elekter ja toasoe ning karta on, et ka kodulaenud on mõne aja pärast intressitõusu võrra kallimad. Sööma peab, aga kui kogu sissetulek on juba elektriarve peale kulunud, siis on seis keeruline nii tarbija kui toidutootja jaoks.
HKSCan peab sellele vaatamata laienemise plaane, olugi et neid tuleb esialgu veidi koomale tõmmata, sest igasugune ehitamine on kordades kallim kui aasta tagasi. Kindlasti on puudus ka töötajatest.
Tööjõupuudus on Eestis olnud juba kaua ning Ukrainast pärit töötajad on ka varem hinnas olnud. Sõja eest on Eestisse jõudnud kümneid tuhandeid ukrainlasi. Nõos oli juba enne sõja algust tööl 40 ukrainlast ning seal seni põgenikke tööle võetud pole. HKScanis on aga juba viis sõja eest pagenud inimest tööd saanud, ning mõlemad ettevõtted oleksid valmis veel kümneid inimesi palkama.