Tulevik tõotab helgem kohanemis- ja ümberõppimisvõimelistele inimestele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mida õppida praegu ja tulevikus? Keda Eesti riik vajab? Kes turgutavad Eesti majandust kolme, viie ja kümne aasta pärast? Postimees küsis vihjeid Tallinna Tehnikaülikooli rektorilt Peep Sürjelt.
1. Kellest on Eestis praegu ja järgmise kümne aasta jooksul puudus?
2. Riikliku tellimuse vastavus tulevikuvajadustele?
3. Mille alusel teevad tänased-homsed uued tudengid oma valikuid?
1. Euroopa hiljutised tööjõu vajaduse uuringud aastani 2015 näitasid, et Euroopat ähvardab kvalifitseeritud tööjõu puudus. Üheks põhjuseks on kiired ja sageli raskesti prognoositavad muutused majandusstruktuuris. Uuringu kohaselt kasvab vajadus kõrgharitud, seega kohanemis- ja ümberõppimisvõimeliste inimeste järele.
Eriti suur on spetsialistide nõudlus tootmise ja teenuste valdkonnas sellistel tegevusaladel nagu infotehnoloogia ja telekommunikatsioon, keskkonnatehnoloogiad (sh materjalide taaskasutus ja prügimajandus), meditsiin jt.
Ametialade järgi kasvab vajadus kõrgelt kvalifitseeritud teadmustöötajate järele – teadlased, insenerid, tehnikud. Nendest on tõsine puudus juba praegu. Tundub, et toodud tendentsid kajastavad hästi ka Eesti tööturu vajadusi.
2. Riiklik koolitustellimus (RKT) on riiklik instrument tööturu vajadusi arvestava hariduspoliitika elluviimiseks. Pidades silmas tööjõu vajaduse prognoose Euroopas ja Eestis, vastab RKT enam-vähem tulevikuvajadustele.
Tellimusest moodustavad märkimisväärse osa (ligi 42%) loodus- ja tehnikateaduste alase kõrgharidusega spetsialistid. RKT sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonnas on üle kahe korra väiksem. Aga kui vaadata lõpetajaid, on pilt vastupidine.
Loodusteaduste ja tehnikaalade lõpetajaid on suhtarvuna pea poole vähem, kuid sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonna lõpetanuid seevastu üle kahe korra rohkem, kui riik tellib.
Üheks põhjuseks on riigieelarveväline õpe, kus tudengite õppimiseelistused on tööturu vajadustega risti vastukäivad. Teiseks põhjuseks on suur väljalangevus reaalainete head valdamist nõudvates täppis- ja tehnikateaduste õppesuundades. Reaalainete õppimisega seonduvad probleemid ulatuvad aga kõrghariduse-eelsesse faasi.
3. Eestis on suureks probleemiks süsteemse karjäärinõustamise puudumine. Noorte valikud on seetõttu enamasti juhuslikud või seotud madala enesehinnanguga võimekuse osas õppida kõrgkoolis ühel või teisel erialal. Nendel põhjustel on noorte hulgas atraktiivsed eelkõige halduse, õigusteaduse, majanduse ja ärijuhtimisega seotud erialad. Muide, need erialad on populaarsed ka riikides, kus karjäärinõustamine on tunduvalt parem kui Eestis. Samas selliseid disproportsioone noorte valikutes ühe valdkonna kasuks nagu meil, Euroopas ei ole.
Ebapiisav ettevalmistus loodus- ja täppisteadustes sulgeb tee õppimiseks häid karjäärivõimalusi pakkuvatel loodus- ja tehnikateaduste erialadel isegi nendele noortele, kellel huvi ja võimeid oleks.
Noori tuleks tunduvalt paremini ja süsteemsemalt informeerida sellistes küsimustes, nagu: millistel erialadel on tulevikku ja miks; millised on Eesti riigi prioriteedid ja miks just need; mida tähendab elukestev õpe ja miks ühtedel erialadel on võimalused ümberõppeks paremad kui teistel; milliseid eeliseid omavad noored, kes sooritavad vähemalt ühe riigieksami matemaatikas ja/või loodusteadustes (füüsika, keemia) nende ees, kes sellist valikut ei tee?
Seega tuleb oluliselt tõhustada noorte karjäärialast informeeritust. Kui seda ei tehta, tuleb nii riigil kui inimestel endil kulutada tulevikus palju aega ja suuri summasid ümberõppeks.