Eestis on poole linna jagu kortereid, mille arveid Venemaal elavad omanikud ei maksa (2)
1. märts 2022, 12:28
Imeodavad korterid Eesti idaosas on meelitanud hooletuid ostjaid, kes on aastaid jätnud arved tasumata. Taolised korterid võiks välja üürida sõjapõgenikele, leiavad korteriühistute liikmed.
Schengeni viisa saamiseks on Venemaa elanikud viimase kümne aasta jooksul ostnud imeodavaid kortereid Lääne- ja Ida-Virumaal. Pahatihti on need pärast ostu sinnapaika jäetud ja unustatud ning maksmata arved on aastaid kuhjunud.
Ka praegu on Kiviõlis ja Kohtla-Järvel kortereid, mis on müügis 1500 euroga, ehk siis kinnisvara kohta täitsa muidu saadaval. Kinnisvara omamine Eestis ei garanteeri küll viisat, aga teeb selle saamise tõenäolisemaks.
Arved on tasumata
«Terve Ida-Virumaa on aastaid vaevelnud Venemaal kodanikest võlgnikega ja palju korteriühistuid on siiani hädas isegi maja küttearvete tasumisel,» rääkis Kairi Raudberg, kes on ühe korteriühistu eesotsas Kundas. Eesti kirdeosas on tema kinnitusel poole linna jagu probleemseid kortereid.
Mitme Kiviõli korteriühistu juhataja Sarkis Tatevosjan rääkis Põhjarannikule juba viis aastat tagasi, kuidas ta on püüdnud Venemaa kodanikelt edutult võlgu välja nõuda. Selliseid omanikke oli tema ühistutes üheksa ning võlad ületasid korterite hinna.
Ka koduomanike keskliidu esimees notar Priidu Pärna tõdes, et kohtud on Venemaal elavate võlgnike suhtes hambutud. «Meie tsiviilkohtumenetluse kohaselt tuleb kohtumaterjalid kostjale kätte toimetada, aga Venemaal elavate isikute suhtes on see suht keeruline. Me ei saa ju saata Eesti kohtutäiturit Venemaale võlgnikule ukse taha, kui ta posti vastu ei võta,» tõdes Pärna.
Praegu on olukord veel keerulisem, sest isegi hea tahtmise juures ei saa Venemaal elavad korteriomanikud arveid tasuda, kuna Venemaa pangad on rahvusvaheliste maksete süsteemist välja lülitatud.
Ühistu võib saada korteri hooldajaks
Raudberg on oma ühistus aasta tagasi teinud läbi protsessi, kus hooletu korteriomaniku vara hooldajaks saab ühistu. Siis saab ühistu korterit näiteks välja üürida ja selle arvelt võlgu katta.
Kohus võib määrata taolise vara hooldajaks ühistu siis, kui omaniku asukoha või elusoleku kohta puuduvad pikema aja jooksul andmed. «Kui pikk see aeg peab olema, seadus otse ei ütle,» selgitas Pärna.
«Täna andsin advokaadile veel kaks Venemaa kodanikust võlglast, kelle korteri kohta taotleda vara hooldust, et saaks need korterid samuti üürida välja näiteks just ukrainlastest põgenikele,» kirjeldas Raudberg.
Ta kutsub ka teisi korteriühistute juhte üles sama tegema. «See on võimalus lahendada probleem ühistu Venemaa kodanikust võlgnikuga ja samas ka heategu Ukraina põgenikust perele, sest vaevalt peredel oleks mugavam elada suurtes pagulaskeskustes kokkusurutult ühte tuppa.»
Kohus ei võta omanikult vara ära
Varale hooldaja määramine käib kohtu kaudu ja Pärna kinnitusel ei tohiks see üleliia keeruline olla. Kõige rohkem võiks see aega võtta paar kuud. Riigilõiv on kohtus 50 eurot.
Kohus ei võta omanikult vara ära, vaid lubab seda hooldajal majandada. Kohus võib lisaks anda õiguse ka vara müüa, sellest katta võlad ning ülejäänud summa hoiustada. Kui omanik välja ilmub, siis kohus lõpetab varahoolduse. Sellist varahooldust kasutatakse ka siis, kui omanik on surnud, aga pärija ei ole selgunud.