P, 3.07.2022

UURING ⟩ Kaupluseketid isegi ei väida, et makaron ja vorstid on õiglaselt toodetud

Adele Johanson
Kaupluseketid isegi ei väida, et makaron ja vorstid on õiglaselt toodetud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Vorst
Vorst Foto: Ain Liiva

Poekettidel on suur roll selles, millised kaubad meieni jõuavad ja mille vahel meie tarbijatena valida saame. Kuna hinnatõus on muutnud tarbija veel valivamaks, siis pani Estwatch kokku uuringu kauplusekettide ja nende vastutustundlikkuse kohta.

Tarbijatena saame teha halvemaid või paremaid valikuid, kuid poes käies on võimalik ikkagi osta ainult seda, mida seal pakutakse. Nii on kauplusekettidel oluline roll tagamaks, et igaühel meist oleks võimalik teha vastutustundlikke valikuid ning aidata kaasa sellele, et ka tootjad saaksid oma õiglase töötasu.

Ostupraktikate võrdlus
Ostupraktikate võrdlus Foto: MTÜ Estwatch

Uuringu autor Kadri Org tõdes, et tarbijate võimalused ettevõtteid parimate valikute poole suunata on kasinad. «Turumajandus põhineb küll arusaamal, et nõudluse defineerib turg ehk tarbijad, kuid samas on olukord praegu selline, et isegi kui tarbija soovib teha vastutustundlikumat valikut, siis on võimalik valida ikkagi vaid nende kaupade vahel, mida poelettidel tegelikult pakutakse.»

Pood teab tarbijast oluliselt paremini, kust kaup tuleb ning kuidas see on toodetud. «Seetõttu peaks pood olema see, kes tagab, et tarbija ei peaks valima eetiliste ja ebaeetiliste toodete vahel,» selgitas Org.

Üks võimalus, mida tarbija teha saab, on eelistada kohalikke tooteid, mille puhul on teada või võimalik tootja kindlaks teha. Pikema tarneahelaga toodete puhul tasuks eelistada neid, millel on vastutustundlikkusele viitavad kolmanda osapoole kontrollmärgised.

Vähestel ettevõtetel suur võim tarbijate üle

Kogu Euroopas koondub väheste suurte toidupoekettide kätte aina suurem turuosa. Nii on üksikutel ettevõtetel üha suurem võim nii tarbijate kui ka tootjate üle. Ja silmas pidades tarbija peamist huvi osta soodsa hinnaga kvaliteetset kaupa, pole ka imeks panna, et kaupluseketid püüavad pakkuda võimalikult madalate hindadega toidukaupu.

Seda kehvemas seisus on toidu tootjad, eriti need, kes elavad madalama sissetulekuga riikides, kust toiduained sageli pärinevad. Nii on tootjatel raske oma elujärge parandada. See kõik aitab kaasa sellele, et sagenevad töötajate õiguste rikkumised, inimõiguste rikkumised ning hoolimatu käitumine keskkonna suhtes.

Kaupluste ostupraktikate võrdlus
Kaupluste ostupraktikate võrdlus Foto: MTÜ Estwatch

Suur osa turust käputäie kauplusekettide käes 

Sarnaselt teistele Euroopa riikidele on ka Eestis suurem osa jaekettide turust koondunud väheste ettevõtete kätte. 2020. aasta andmete põhjal moodustasid 88 protsenti turust Coop, Selver, Rimi, Maxima Prisma, Grossi Toidukaubad ja Meie Toidukaubad. 2022. aastal on turule sisenemas ka Saksamaa poekett Lidl.

Tarbija, kellel niigi eelarve pingul, ei pööra seda sorti küsimustele ka liiga palju tähelepanu. Kui mõni Eesti inimene tahab teha õiglasemaid valikuid, siis on see päris keeruline.

Org hindas kauplusekette eestikeelsete allikate põhjal, mis olid avalikult kättesaadavad. Sellest selgub, et Eesti toidupoeketid arvestavad ja maandavad tarneahelates inimõiguste ja keskkonnaga seotud riske kas vähe või üldse mitte.

Uuritud ettevõtetest on kõige enam pööranud vastutustundlikkusele tähelepanu Rimi (32 protsenti kõikidest punktidest), järgnevad Selver (19 protsenti), Prisma (18 protsenti), Coop (9 protsenti) ning Maxima (5 protsenti).

Näiteks on kõik viis poeketti avalikult boikoteerinud mõne ettevõtte toodangut, kui tootja on käitunud vastutustundetult. Uuring aga annab mõista, et see samm on astutud pigem avalikkuse survel ja poe mainekujundust silmas pidades. Kaks uuringus vaadeldud kaupluseketti - Grossi Toidukaubad ning Meie Toidukaubad – pole oma toodete vastutustundlikkusega üldse tegelenud.

Mõned asjad on hästi

Vastutustundlikkuse põhimõtteid avaldanud kolmest poeketist on vastav strateegia vaid Rimil. Mahakantud toidujäätmete käitlemise on paika pannud Rimi, Prisma ja Coop.

Töös vaadatud ettevõtetest on vaid Selver hinnanud enda tegevust enim mõjutavaid keskkondlikke, sotsiaalseid ja juhtimisega seotud riske.

Maxima, Prisma ja Rimi on teinud koostööd mittetulundusühinguga Nähtamatud Loomad ning lubanud loobuda puurikanade munade müügist. Lisaks on Rimi teinud koostööd Eestimaa Looduse Fondiga jätkusuutliku kala- ja mereannivaliku kujundamisel.

Omamärgitoodete eest vastutab kauplus

Omamärgitoodete puhul vastutab kauplus kogu toote eest algusest lõpuni. Uurimustööst selgub, et Eestis eelistavad kliendid toidupoodide omamärgitooteid aasta-aastalt üha enam eelkõige hinna tõttu, sest need on tavapärastest bränditoodetest soodsamad.

Selline muutus on aga ohuks toiduainetööstusele, sest suurendab veelgi toidupoeketi kui väravavahi rolli, kellel on majanduslik võim nii tootjate ja tarnijate üle kui ka võim suunata klientide valikut. Omamärgitooted on olemas kõikidel vaadeldud kettidel peale Meie Toidukaupade.

Prisma, Rimi ja Selver on omakaubamärgi toodete puhul välja toonud, et arvestavad kogu asja juures ka vastutustundlikkusega. Mitte ühelgi toidupoeketil pole avaldatud omamärgitoodete ostu-eeskirja, mis hõlmaks vastutustundlikkuse elemente. Samuti pole välja toodud, kes töötajatest ja millises ulatuses omamärgitoodete hankimise eest vastutab.

Ükski ettevõte pole avalikult välja toonud, et peab oluliseks seda, et tarneahela alguses olevatele esmatootjatele jääks õiglane osa toodete lõppväärtusest.

Märksõnad
Tagasi üles