Jätkusuutlikkuse uuring: eestlaste kestlikud hoiakud ei jõua tegudeni
7. veebruar 2022, 14:17
/nginx/o/2022/02/07/14351610t1h5f92.jpg)
Kestlike valikute tegemisel on Eesti inimesed Põhjamaade ja Balti riikide võrdluses kõige laisemad, selgub Orkla Grupi jätkusuutlikkuse uuringust, mis viidi läbi juba kolmandat aastat.
Peamised murekohad aastatega muutunud ei ole – Põhjamaades on kõige põletavamateks keskkonnateemadeks globaalne kliimasoojenemine ja plastik ookeanis, Balti riikides metsade kestlikkus ja jäätmemajandus.
Prügi sorteerimises ollakse aasta-aastalt tublimad, kuid jätkuvalt on inimestel keeruline aru saada, kas toode ja pakend selle ümber on kestlik või mitte.
Üha vähem on inimesed valmis tegema kliimasõbralikumaid valikuid, tahe nii Põhjamaades kui Balti riikides on langenud kolme aasta lõikes 82 protsendilt 79 protsendile. «Kolme protsendipunktiline langus tähendab, et ligikaudu 750 000 inimest on valmis kliima hoidmisse vähem panustama kui mõni aasta tagasi ja seda on maailmas toimuvat arvesse võttes liiga palju,» ütles uuringu tulemusi tutvustades Orkla Eesti jätkusuutlikkuse juht Evelin Heiberg.
Ei soovi taaskasutust ja mahetooteid
Kestlike valikute tegemisel näivad eestlased seitsme riigi lõikes kõige laisemad. Teised on meist enam vähendanud uute riiete ostmist. Eestis oli see näitaja 33 protsenti, vaadeldud riikide keskmine aga 49 protsenti.
Me püüame kõige harvem valida kohalikku toitu, Eesti inimestest teeb sellise valiku 22 protsenti, uuringu keskmine oli 40 protsenti.
Mahetooteid valib eest inimestest 9 protsenti, Soome, Rootsi, Taani, Norra, Eesti, Läti ja Leedu keskmine oli aga 21 protsenti. Me soetame kõige vähem koju keskkonnasõbralikke majapidamisvahendeid, Eesti inimeste seast tegi sellise valiku 21 protsenti, keskmine näitaja oli aga 35 protsenti.
Toodete täitepakendeid valib Eestis 17 protsenti vastanutest, seitsme riigi keskmine oli aga 35 protsenti.
Me sorteerime ka kõige vähem prügi, Eestis teeb seda 47 protsenti vastanutest, 7 riigi keskmine oli aga 69 protsenti.
Oleme kõige vähem püüdlikumad vältimaks toidu raiskamist. Eestlastest rihtis selle eesmärgi poole 55 protsenti vastanuist, riikide keskmine oli aga 66 protsenti.
Eesti elanikud tahavad elektritarbimist vähendada
Kõige eeskujulikumad on eestlased valmisolekus vähendada kodust energiatarbimist, milles paistame silma muidu kokkuhoidlikult mõtlevatest Põhjamaadestki (Eesti 64 vs Norra 56 ja Rootsi 59 protsenti).
Heibergi sõnul on näha suuri erinevusi Eesti inimeste hoiakute ja tegeliku käitumise vahel, näiteks toitu ostes soovitakse teada selle päritolu, kuid ostuotsusel arvestab kodumaisusega vaid viiendik. Sama suhtumist võib täheldada ka plastpakendite puhul – kui 39 protsenti püüab vältida plastpakendis müüdavaid tooteid, siis päriselt teeb seda vaid 9 protsenti inimestest.
Olulise infokilluna koorus uuringust välja, et inimestel on jätkuvalt keeruline otsustada pakendi ja toote kestlikkuse üle. Lausa kaks kolmandikku Põhjamaade ja Balti riikide elanikest soovivad osta jätkusuutlikuna mõjuvaid tooteid, kuid sama paljud tunnistavad ka, et nende jaoks ei ole lihtne mõista, kas toode on või ei ole jätkusuutlik.
Infot napib
«Põhjamaades näib segadus olevat suurem kui Baltikumis, kuid üldiselt on tahe jätkusuutlikumalt käituda justkui olemas, aga teadlike valikute tegemiseks infot kas napib või on kättesaadav info segadusse ajav,» ütles Heiberg.
Uuringu kohaselt on naised meestest rohkem motiveeritumad tegema igapäevaelus ja tarbimises kestlikumaid valikuid. Noored muretsevad enim globaalsete kliimaprobleemide pärast, kuid näiteks jäätmete vähendamisel, sorteerimisel ja kohaliku päritoluga toidu eelistamisel jäävad eakatele alla.
Kolmandat aastat rahvusvahelise uuringufirma Ipsose korraldatud ja Orkla Grupi tellitud uuring viidi läbi Norras, Rootsis, Soomes, Taanis, Eestis, Lätis ja Leedus. Uuringus osales 1000 inimest igast riigist. Uuringu tulemusi tutvustati Orkla Eesti jätkusuutlikkuse seminaril.