P, 3.07.2022

Kuidas ühistu ühisarvest lahti öelda ja omaette elektrit osta?

Adele Johanson
Kuidas ühistu ühisarvest lahti öelda ja omaette elektrit osta?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Elektriarvesti
Elektriarvesti Foto: Elmo Riig

Ühistu elektrilepingust loobuda ja ainult ühe korteri kaupa elektrit osta saab siis, kui kogu ühistu sellise käiguga nõus on. Selline soov võib tekkida, kui tundub, et naabrid laristavad elektriga ning selle võrra pead iga kuu suurema rahasumma välja käima. 

Elektrilevi võrguteenuse arendusjuhi Tõnu Roosve sõnul on kortermajade puhul võimalik kasutada mõlemat lahendust. Ühisostu korral on kortermajal ühine võrguleping ja tarbimise mõõtmine.

Umbes 10 protsendi kortermajade puhul, enamasti uusarendustes, on korteriühistul üks mõõtepunkt, mis on liidetud jaotusvõrgu teenust pakkuva ettevõttega. «Sellisel juhul on ühistul sõlmitud elektrimüügileping maja kogu elektri tarbimise katmiseks. See sisaldab ka iga üksiku korteri tarbimist ja ühistu ise jagab kulu korterite vahel,» märkis Elektrumi tegevjuht Andrus Liivand.

Kui igas korteris on eraldi mõõtmine ja olemas võrguleping võrguettevõtjaga, siis on tegemist üksikostuga. «Üksikostult ülemineku ühisostule või vastupidi peab tegema terve ühistu korraga. Ühe korteri kaupa pole võimalik seda muutust teha, ainult kõik koos,» selgitas Roosve.

Eestis ostab 90 protsenti korterelamutest iga korter oma elektri eraldi.

Üksikostule ülemineku puhul peab korteriühistu tegema taotluse võrguettevõttele ning ülemineku korral paigaldatakse igasse korterisse arvesti. Arvesti paigaldamise kulu jääb kliendi kanda. Korteritele jääb ka sel juhul alles üldelektri eraldi mõõtmine – see tähendab valgustust, lifti, väravat, kütet, pumpa jms.

Roosvee toob mõne mõttekäigu, mis aitab otsustada ühe või teise variandi kasuks.

  • Ühiselt ostes võib võrguteenuse ost Elektrilevilt olla mõnevõrra soodsam – kasutatakse ühte liitumispunkti, kus on üks mõõtmine (arvesti). Sellisel juhul peab ühistu ise korraldama korterite koguste mõõtmise, arvete esitamise ja tegelema vajadusel ka võlgadega.
  • Ühisostu korral võib soodsam olla ka elektrimüügi pakkumine, sest tihti teevad elektrimüüjad pakkumise just tarbimiskoguse põhjal.
  • Üksikostu korral jääb kortermajal ära mõõtmise, mõõteandmete edastamise ja arvete teema. Sellisel juhul paigaldab arvestid Elektrilevi, kes mõõdab ja edastab andmed elektrimüüjale.
  • Sellisel juhul on aga ka võrguteenuse hind võrguettevõtjalt kliendile teine. Selles sisalduvad eraldi mõõtmisega seonduvad kulud.
  • Samas on aga kliendil võimalik valida sobivam võrgupakett ja elektrimüüja ning enda jaoks parim elektripakett.

Seega otsus, millist lahendust maja kasutab, tuleb teha tervel majal ühiselt. Esimese sammuna peaks ühistu tegema kõiki liikmeid arvestava otsuse: kas soovitakse kasutada majas tervikuna ühisostu või igaühe eraldi lepingulise suhtena üksikostu.

Kui ka kogu maja otsustab ühiselt elektrit osta, siis võib igal korteril ikkagi olla eraldi elektriarvesti, mille on paigaldanud ühistu. Sealt saab ühistu pidada elektriarvestust.

On olemas ka võimalus, et arve jagatakse korterite vahel ruutmeetrite alusel. Kui Elektrilevi seisukohast vaadates on tegemist üksikostuga, siis arveldab Elektrilevi iga korteriga eraldi. 

Märksõnad
Tagasi üles