Sisuturundus
Viasat History mõrvakuu: lahendame minevikus toimunud müstilisi surmajuhtumeid
/nginx/o/2022/09/17/14836909t1he797.jpg)
4. veebruar 2022, 00:00
Viasat History pakub terve veebruarikuu jooksul krimifännidele tõeliselt põnevaid ja kõhedaid õhtupoolikuid: vaatajatele on kokku pandud eriprogramm «Mõrvakuu». Igal argiõhtul kell 22 on eetris dokumentaalsarjad meie tsivilisatsiooni judinaid tekitavatest tegudest ning uurime lähemalt müstilisi surmajuhtumeid.
Surmav haav muumia kaelal, kahe printsi mõistatuslik kadumine ja näitlejanna kahtlane enesetapp: uus dokumentaalsari «Külmutatud ajaloojuhtumid» uurib uusimate kohtuekspertiisivõtete abil Vana-Egiptusest kuni Hollywoodi hiilgeaegadeni aset leidnud juhtumeid. Neljaosaline sari, mida juhib Marveli filmidest tuntud Florence Kasumba, esilinastub 7. veebruaril kell 22.00 kanalil Viasat History. Selles artiklis paljastame mõned sarja käigus uuritud juhtumid.
Marilyn Monroe: ikooni salapärane surm
20. sajandi ühe suurima filmiikooni enneaegse surma kohta on endiselt mitmeid küsimusi õhus. Kas ta tõesti tappis end 36-aastaselt või oli ta president Kennedyga seotud vandenõu ohver? Monroe leiti 1962. aasta augustis oma korterist surnuna ja esialgne lahkamine näitas, et ta oli üledoosi saanud. Siiski spekuleeritakse, et filmitäht ei sooritanud enesetappu, vaid tema surmas on süüdi Bobby Kennedy või maffia.
Viimaste teooriate järgi tappis näitlejanna hoopis tema toonane väidetav armuke dr Ralph Greenson. Selle teooria kasuks räägib UCLA raamatukogust 2019. aastal leitud salapärane karp. Karp sisaldas Greensoni kogutud toimikuid Monroe kohta ja selle sisu salastati pärast avastamist kahekümneks aastaks, mis süvendas kahtlusi veelgi. Greenson oli see, kes leidis näitlejanna surnukeha, ja paljud kahtlustavad, et just tema andis näitlejannale surmava annuse uinuteid. «Külmutatud ajaloojuhtumid» püüab tuvastada võimalikke kurjategijaid, paljastades uusi tõendeid, viies läbi uusi intervjuusid ja külastades Monroe surmapaika, andes samas ka põhjaliku ülevaate 1960. aastate Hollywoodist.
Ramses III ja haaremivandenõu
Ramses III, kes valitses 13. sajandil eKr, elas üsna tormilisel ajal. Näiteks toimus tema valitsemisajal ajaloo esimene streik, mistõttu ei ole ehk üllatav, et tema vastu oli vandenõu. Teadaolevalt olid sellesse kaasatud isegi üks tema naistest ja poeg. Aga kuidas Ramses siis suri? Esmapilgul ei ole tema 19. sajandil leitud muumia juures midagi ebaharilikku. Kuid tänapäevane kompuutertomograafia uuring näitas, et Ramsesel oli kaelal sügav haav, puuduv varvas ja jalgades mitu luumurdu. Uurimine paljastas, et tema jalgu oli ilmselt kirvega löödud ja haav kaelal võis olla põhjustatud pistodaga. Järelikult Ramses mõrvati.
Andmed näitavad, et haaremivandenõuna tuntud mõrvaplaani täideviijad saadi kätte ja enamik neist mõisteti surma – sealhulgas Pentawer, kes oli üks Ramsese poegadest. Seda väidet toetab ka asjaolu, et DNA-testid on näidanud Ramsese sugulust varem tuvastamata muumiaga, kes maeti ebatraditsioonilisel viisil, mis viitab sellele, et ta oli reetur. See võib olla Pentawer, kes oli sunnitud end üles pooma. Teisisõnu tõestati, et Ramsese tapsid tema enda sugulased.
Kuidas suri Vincent van Gogh?
Tänaseni arvatakse, et Vincent van Gogh tappis end ise. Maalikunstnik tulistas end põllul töötades südamesse, kuid tunnistajaid ei olnud ja kuriteo võimalust ei uuritud. Van Gogh peatus enne oma surma ühes kõrtsis ja kõrtsmiku tütar tunnistas aastaid hiljem, et maalikunstnik ütles talle: «Ma püüdsin end tappa». Seda väidet kinnitas ka noormees nimega René Secrétan, kes väitis, et van Gogh oli tema püstoli varastanud. See püstol leiti umbes 60 aastat hiljem põllult, kus van Gogh enne oma surma töötas.
Püstoli väike tulejõud toetab teooriat, et lask tehti lähedalt, seega võis relv tulistamise hetkel olla kunstniku enda käes. Kohtuekspertiis näitas aga, et kui van Gogh oleks end sellest relvast ise lasknud, oleks pidanud kuuli sisenemishaava ümber olema püssirohu jälgi ja nahk oleks pidanud põletada saama, kuid tollane uurimine seda ei tõendanud. Seega tõenäoliselt tulistas relvast keegi teine. Van Goghi biograafi ja «Külmutatud ajaloojuhtumite» osalise Steven Naifeh’i sõnul polnud see keegi muu kui 16-aastane Secrétan, kes pidevalt van Goghi pilkas.
Ajaloole meeldib end korrata ja kuritegusid, mis tuhandeid aastaid tagasi kõigile peavalu valmistasid, on võimalik tänapäeva teaduse abiga raskusteta lahti harutada. Mõned neist närvesöövatest juhtumitest paljastatakse üksnes Viasat History eetris alates 7. veebruarist argiõhtuti kell 22.00.
Jälgi meid ka Facebookis – Viasat History Eesti
Viasat History telekanal on saadaval enamikes Eesti teleoperaatorite pakettides.