K, 5.10.2022

Ringmajandajad: jäätmeid peab liigiti koguma kodus

BNS
Ringmajandajad: jäätmeid peab liigiti koguma kodus
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Prügi sorteerimine
Prügi sorteerimine Foto: Eero Vabamägi

Eesti ringmajandusettevõtete liidu hinnangul ei saa prügilas jäätmeid järelsortides sama kvaliteeti, mis neid liigiti kogudes.

Eesti ringmajandusettevõtete liit esitas septembris õiguskantslerile taotluse kontrollida, kas keskkonnaameti uued jäätmekäitlusalased nõudmised, millega on amet asunud prügilatele antavates keskkonnakomplekslubades seadma segaolmejäätmete ladestamisele lisapiiranguid, on kooskõlas hea halduse tava ning põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtetega.

24. jaanuari vastuses keskkonnaameti juhile jõudis õiguskantsler järeldusele, et prügilatele täiendava sortimiskohustuse panemine ei oleks kooskõlas jäätmehierarhiaga, kuna sel juhul oleks jäätmete tekkekohas liigiti kogumise asemel rõhk segaolmejäätmete töötlemisel ja järelsortimisel, mitte tekkekohas liigiti kogumise ja sortimisvõimekuse suurendamisel.

Samuti kirjutas õiguskantsler vastuses, et prügilate lubadesse sortimiskohustuse kehtestamisega võtab keskkonnaamet inimestelt ära motivatsiooni kodus jäätmeid liigiti koguda ning kohalikel omavalitsustel ei ole enam põhjust seda soodustada.

Ühtlasi oleks tegemist ajutise lahendusega, kuna jäätmete üksnes prügilates sortimine ja töötlemine ei võimalda pikas plaanis täita ringlussevõtu sihtarve, mis eeldab esmajärjekorras jäätmete tekkekohas liigiti kogumist.

Ringmajandusettevõtete liidu sõnul on materjalide ringlusse suunamise eelduseks kogu ahela koosvaatamine ning toimimasaamine. «Selleks, et toode ei oleks ka pärast kasutuskõlbmatuks muutumist prügi, on oluline, et nii teda disainides kui tootes, aga ka müües, ostes ja tarbides mõtleksime sellele, millest ja kuidas ta valmistatud on. Enne kui toode muutub prügiks, on veel mitmeid etappe ning prügilad on jäätmekäitluses viimane etapp, hierarhia kõige viimane aste üldse,» selgitas liidu tegevjuht Margit Rüütelmann.

Ta kirjeldas, et jäätmete sortimine prügilas, kui need on juba tulnud läbi mitmest eelnevast etapist, on vaid üks ja kõige viimane abinõu ringlussevõtu suurendamisel. Rüütelmann kinnitas, et liit jätkab tööd, et jäätmete liigiti kogumine muutuks meie kõigi igapäevase elu osaks ja materjale oleks järjest suuremas mahus võimalik ringlusesse võtta.

Keskkonnaameti soov seada prügilatele täiendavaid nõudmisi ja kohustusi, kuna Eesti pole suutnud täita biolagunevate jäätmete osakaalu nõuet segaolmejäätmetes, nõuaks liidu arvates prügilatelt väga suuri investeeringuid lühikese aja jooksul.

Õiguskantsler jõudis järeldusele, et tegemist oleks sealjuures ka ajutise lahendusega, kuna jäätmete üksnes prügilates sortimine ja töötlemine ei võimalda ilmselt pikas plaanis täita ringlussevõtu sihtarve ning kuna kohalikud omavalitsused peavad viima biojäätmete liigiti kogumise või tekkekohas ringlussevõtu kooskõlla jäätmeseaduses sätestatuga hiljemalt 2023. aasta lõpuks.

«Nagu täpsustas ka õiguskantsler, muutuvad prügilate tehtavad investeeringud ajapikku kasutuks. Investeeringutel prügilatesse oleks mõte, kui me saaksime prügilas jäätmeid sortides sama kvaliteetse materjali kui neid liigiti kogudes. Aga me ei saa,» nentis Rüütelmann.

Rüütelmann täpsustas ka, et praeguste seaduste järgi on jäätmehoolduse korraldamine kohalike omavalitsuste ülesanne. «Õiguskantsler sõnastas, et jäätmehooldus on kohalike omavalitsuse üks tuumikfunktsioon. See tähendab, et kogu vastutuse panemine ainult prügilatele oleks väga ebaõiglane ning ka ebaproportsionaalne. Iga lüli selles ahelas peab tegema oma osa nii hästi kui vähegi võimalik, et segaolmejäätmetesse ei satuks jäätmeid, mida seal olema ei peaks,» rõhutas ta.

Eesti ringmajandusettevõtete liidu eesmärk on olla ringmajanduse mudeli järgi tegutsevate ettevõtete katus- ja esindusorganisatsioon, mis on jätkusuutliku ringmajanduse eestvedaja, eestkõneleja ja visionäär.

Märksõnad
Tagasi üles