K, 5.10.2022

Tartlannad selgitavad ⟩ Elada saab ka nii, et toidule üldse raha ei kulu

Adele Johanson
Elada saab ka nii, et toidule üldse raha ei kulu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Kerly Ilves
Kerly Ilves Foto: Sille Annuk

Elsa Jukola ja Kerly Ilves rääkisid, kuidas nad on oma elu sisse seadnud nii, et toidupoes käima ei pea. Kõik, mida vaja, saavad nad toitu päästes. Mõnikord toovad restoranid või kauplused ise üle jäänud kraami toidujagamiskappidesse, teinekord sukelduvad nad ise prügisse ja päästavad sealt ära selle, mis veel kasutada kõlbab.

Toitu läheb pööraselt palju raisku. Siin annavad oma panuse nii tootjad, kaupmehed kui kodumajapidamised. Ilves rääkis, et toidu päästmise ja laialijagamise idee sai ta Saksamaal elades. Seal nägi ta, kuidas kaupluses ülejäänud toidukaup soovijate vahel laiali jagati. «Neil asjadel ei olnud midagi viga. Asja mõte oli neid asju päästa. Ma nägin seda ja mõtlesin, et kui Saksamaal saab toitu niimoodi jagada, siis kuidas Eestis lood on?»

Eestis läks ta uurima kaupluste prügikaste ning selgus, et need on täis igati korralikku toidukraami. «See oli puhta kilekotiga vooderdatud ja mingit hallitust ega rämpsu polnud,» meenutas Ilves.

Jukola sõnul tekitas see, kui palju toitu lihtsalt prügikasti läheb, temas tõelist viha. Sest täiesti head toidukraami loobitakse kilode kaupa minema. Tegelikult võiks selle kõik mõistlikult ära kasutada, kui veidi planeerida ja selleks aega võtta. «Nagu näha, olen ma täiesti elus. Kuigi mu toit on prügikastist tulnud, et tapa see mind ära.

Elsa Jukola
Elsa Jukola Foto: Erakogu

Ma pesen kõik pärast üle ja köögiviljad ma kuumtöötlen ja ma ei karda, et minuga midagi juhtuks. Need, kes ei ole käinud ja näinud, arvavad, et see on rõve. Aga tegelikult on seal kõik korralik toit.» Kõlbulikku toidukraami leiab nende kinnitusel pea kõikidest kauplustest ning kedagi sealt minema ka ei aeta. 

Toidule raha ei kulu

Nii saavad nad mõlemad hakkama ilma, et peaks hädapärast toidupoodi minema. Ilves pole enda sõnul juba poolteist aastat söögikraami peale raha kulutanud. Jukola tunnistas, et käib paar korda kuus ikka poes, kui siis ei lähe tal raha rohkem kui 15 eurot. Mõnikord võib ahvatlustele järgi anda, teinekord aga püüab ta pigem kodus oleva kraami ära süüa.

Paar päeva enne jõule tahtis ta minna piparkoogitainast ostma, kuid mõtles siis ikka ringi, sest kodus on veel banaane, millest hoopis vürtsidega mõnus smuuti teha.

Kumbki neist ei ela päästetud toidust mitte sellepärast, et neil raha poleks, vaid pigem soovis jätta endast maha parem maailm. Raha säästmine on sealjuures lisaboonus, aga tegelikult ei tohiks olla võimalik kasutuskõlblikest jääkidest ära elada. Pigem võiksid inimesed nende sõnul leppida sellega, et maailm ei ole igal sammul pööraselt mugav ja kõiki soove ei saa kohe täita. Nii jääks palju loodusvarasid raiskamata.

Omas kodus saab ka toitu päästa

Kui sa oled juba toidu päästnud, on sul veel suurem eesmärk ja kohustus see ka lõpuni ära tarbida.

Nimelt läheb ka kodumajapidamistest pööraselt palju toitu raisku. Ilves tõdes, et varem viskas ta ka näiteks brokoli varre minema, sest see polnud tema hinnangul söödav. Kuigi tegelikult saab ka seda krõbistada. Maasikalehed saab aga näiteks smuuti sisse panna.

Ka mõned toidud, mis tunduvad külmkapis veidi väsinud, saab üles turgutada. Näiteks võib vana olemisega selleri panna mõneks ajaks vette ja ta muutub jälle krõmpsuks. Sama lugu on ka teiste roheliste köögiviljadega.

Banaanide puhul arvatakse tihti, et kui selle koor on pruun, siis ta enam ei kõlba. Seest võib taoline banaan olla igati värske ja hea, ainult koor näeb veidi kole välja. Iga päev ei pea ka tegema oma lemmiktoitu vaid sööma seda, mis parajasti olemas on.

Kui mõni toit aga kohe üldse ei maitse, siis võiks selle Ilvese kinnitusel teistele anda. Lõpuks peaks toit leidma oma tarbija. Tartus on selle tarbeks toidujagamiskapid. Vahest inimesed kardavad toidujagamiskapist kraami võtta, Ilvese kinnitusel pole seni aga jagamiskapist keegi kehva toitu saanud. Lisaks vabatahtlikele poetavad sinna toitu ka kauplused ja restoranid ning mõned leiud on eriti mõnusad.

Jukola on töötanud aga restoranis ja näinud, kuidas seal toitu raisku läheb. Näiteks koorides ja tükeldades võib olla väga ökonoomne. Samas võib ka pool kartulit või apelsini koos koorega minema visata. Samuti on pahatihti kombeks restoranis toitu järgi jätta, selle asemel, et ülejäänud ports koju kaasa võtta.

Ives läheneb samamoodi ka riietele ning püüab need kas lõpuni kanda või siis soovijatele laiali jagada, kui neid enam kuidagi kasutada ei saa. «Ma käin ühe hea sõbrannaga korra nädalas prügijalutuskäigul. Vaatame, mis prügikastidesse visatud on. See on väga üllatav.» Ainult sellepärast, et mõni asi on prügikasti jõudnud, ei ole see veel kõlbmatu ja halb.

Prügikast
Prügikast Foto: Margus Ansu

Samas tõdesid mõlemad, et kõik ei saa nii elada nagu nemad. «Kui oled puhtusefriik, siis ei ole see võibolla sulle. Inimene teeb valikuid vastavalt sellele, mida ta suudab realiseerida,» tõdes Ilves. 

Märksõnad
Tagasi üles