Test ⟩ Mõni hõõgvein teeb olemise mõnusaks, teine paneb nina kirtsutama

Katseks valisime välja viis hõõgveini, millest mõni oli klassikalisem, teine jälle põnevate lisanditega. Hindeid panime samamoodi nagu koolis, ehk siis 5 kõige parem ja 1 kõige kehvem.

5. koha sai Jaanihanso hõõgvein Eesti õuntest, kus alkoholi 10 protsenti. Sellele joogile pandi keskmine hinne 1,4. Tuleb välja, et Jaanihanso hõõgvein ei sobi massidesse ning passib pigem üksikutele väljavalitutele.

Jaanihanso siidrid on väga maitsvad, õuntest tehtud hõõgvein vajab aga ilmselt harjumist. See oli ka kõige kallim hõõgvein meie testis – pudeli eest tuli välja käia 8 eurot ja 99 senti.

Paljude testis osalenute hinnangul oli see jook liiga vänge maitsega ning tundus, nagu oleks sinna kanget alkoholi juurde pandud. Tegelikult oli see üks madalama alkoholisisaldusega jooke testis!

«Mina paneksin sinna suhkrut ja sidrunit juurde, siis tuleks maitse rohkem esile,» arvas üks mekkija.

«Pudel näeb kena välja ja seda ma võiksin poest osta,» leidis teine.

Kolmas lisas, et see maitseb nagu setude handsa, kuhu on veidi maitseaineid juurde pandud. Valdavalt sai aga jook hävitava hinnangu.

4. koha sai Põltsamaa klassikaline glögi, kus alkoholi on 14 protsenti. See jook sai keskmiseks hindeks 2,1. Pudeli eest tuli välja käia 5 eurot ja 29 senti.

Värvi poolest oli see teistest glögidest tumedam ja ka maitse oli tummisem. «Kas see on glögi või kohv?» küsis üks testis osalenu. Paljude hinnangul võiks glögi olla ikkagi kirkalt punane ja mitte pruunikas.

Joogis oli tunda veidi lagritsa maitset ning mõne jooja hinnangul sobiks see hästi näiteks ulukiliha juurde. Joogi maitse meenutas ka veidi kalja. Enamiku testis osalenute hinnangul ei olnud see jook väga kiita.

3. kohale tuli Tulipunane Talleke, kus alkoholi oli 13 protsenti. Keskmiselt hinnati seda jooki 2,6 punktiga. Tulipunane Talleke on valmistatud eestimaistest marjadest ning pudeli eest tuli välja käia 4 eurot ja 49 senti. Puuviljasust oli tunda ka maitsest, mis mõne jaoks oli eriti meeldiv.

«Siin on tunda metsamarju. See võiks isegi kangem olla, veidi lahja on. Kui väga alkoholist glögi ei taha, siis sobib see hästi. Kui verivorst on hästi rasvane, siis ta võtab selle rasvase hästi ära,» kirjeldas üks testis osalenu. Üldiselt arvati, et see jook on mõnus ja toob jõuluturu hõngu.

Teiste hinnangul maitses see nagu soe puuviljamahl või sõstramoos, millele on kuuma vett lisatud. Magusasõprade seas oli see jook päris popp.

2. koha sai Vana Tallinna glögi, kus alkoholi on 12 protsenti. Vana Tallinna glögi sai keskmiseks hindeks 3,5. See jook maksis 5 eurot ja 99 senti. Pea kõigile testis osalenutele oli see glögi meeltmööda.

«See on klassikaline glögi,» arvas üks osaleja.

«Siin on tunda seda kaneeli, mis olema peab. Minu jaoks tundub see vängem kuidagi,» arvas teine.

Mõne proovija meelest oli see veidi liiga suhkrune ja lõhnas liialt kangelt. Üldiselt sai see glögi aga häid hinnanguid ning leiti, et see kõlbab täitsa jõululauale panna.

1. koha pälvis Wõlu kirsi hõõgvein, kus alkoholi on 10,5 protsenti. See jook sai keskmiseks hindeks 3,6. Kuigi kirsi maitse tekitas väikeseid lahkarvamusi, oli see pea kõigi proovijate meelest mõnus. See oli ka üks odavamaid jooke – maksis 4 eurot ja 99 senti.

Üks testis osaleja oli hiljuti põdenud koroonat ning tema maitse- ja lõhnameel ei olnud sellest katsumusest veel taastunud, kuid see kirsimaitseline hõõgvein oli ainus, mille maitset ka tema tundis.

«Meenutab kompotikirsse. Täpselt minu maitse,» arvas teine. «Ma ei ole väga kirsi maitse austaja, aga see on väga hea!» märgiti selle joogi kohta. Kuigi kirsi maitse võib mõne hinnangul pikapeale liialt imalaks muutuda, oli see jook paljude lemmik.