K, 5.10.2022

Jõulud on alati olnud tõeline söömapüha

Maret Tamjärv
, Eesti Vabaõhumuuseumi teadussekterär
Jõulud on alati olnud tõeline söömapüha
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Jõulutoidud
Jõulutoidud Foto: Mihkel Maripuu

Juba 19. sajandil olid jõulud tõeline söömapüha. Jõulutoit, mida asuti valmistama toomapäevast ehk 21. detsembrist, oli parim, mida pere endale lubada sai.

Argipäevaste kitsaste olude kõrval mõjus rikkalik jõululaud tõelise õndsusena. Ja mis veelgi parem, jõululaualt võis igaüks – ka lapsed, kellele tavapäevadel sageli liha ei jätkunudki – võtta ise oma käega, mida hing ihaldas.

Jõuludeks tehti paremat «selget» leiba, muidu söödi veel 19. sajandilgi aganaleiba. Peenemast jahust valmistati ka saia ja karaskit. Lisaks küpsetati jõuluajal lauale eriline orikakujuline leib, mis kogu pühade aja lahti lõikamata laual seisis.

Siga oli paljude Euroopa rahvaste jaoks viljakuse kehastus ja seetõttu on sealiha, eriti seapea kuulunud ka eesti jõulutoitude hulka. Suurt lugu peeti pekist ja rasvast, viimast loeti toidu suurimaks väeks. Jõululauale kuulusid ka keedetud oad ja juurviljad.

Toomapäeval alustati ka jõuluõlle tegemist, valmistati käkke ja tanguvorste. Valged tanguvorstid (soolde topitud odratangupuder) olid üheks armastatumaks jõulutoiduks. Tänapäeval laialt levinud verivorstid on uuem nähtus, mis meie toidulauale jõudnud suhteliselt hilja. Verivorstide levikule aitasid kaasa mõisaköögi ja rannarootslaste eeskujud, Lõuna-Eestisse jõudsid verivorstid Läti kaudu.

Tanguvorstid
Tanguvorstid Foto: Meelis Melibaum

Toidulaud pidi olema kaetud kogu jõuluöö (sama kehtis vana-aasta ning kolmekuningapäeva öö kohta) ning süüa tuli rituaalsed 7, 9 või 12 korda. Ohter söömine ja joomine pidi kindlustama leivajätku kogu eelolevaks aastaks. Öö läbi kaetud laud oli mõeldud ka jõuluajal kodu külastavate esivanemate hingede kostitamiseks.

Tanguvorstikesed

Vaja läheb:

  • 250 g tangu
  • 600 g lihaleent (võib keeta kondist või teha ka puljongikuubikuga)
  • 300 g külje- või pekiliha
  • 1 mugulsibul
  • 50 g võid
  • Maitsestamiseks soola, pipart ja majoraani ehk vorstirohtu
  • 1 m lamba- või seasoolikaid

Pestud tangud pane puljongiga keema, lisa peenestatud ning praetud pekk ja sibul. Keeda tasasel tulel tangud poolpehmeks. Maitsesta kuum puder, seejärel jäta ta jahtuma.

Vorsti toppimiseks võta appi lehter, täida sooled vorstipudruga, jättes piisavalt ruumi tangudele paisumiseks. Soovitud pikkusel seo linase nööriga soole otsad kokku. Võid teha nii lühikesed vorstid kui ka vorstirõngad.

Pane vorstid tasasele tulele keema u 15–20 minutiks. Küpseta ahjus krõbedaks. Serveerida on parim hapukama moosiga.

Hüva nõu: enne ahjupanemist torka nõelaga vorsti sisse paar tillukest auku, siis ei lähe vorstid ahjus lõhki.

Märksõnad
Tagasi üles