LHV: sotsiaalmeediaplatvormidelt kaupade ostmisel tuleb olla valvas

Facebook ja Instagram ei tee enamasti taustakontrolli reklaamipakkujatele ega toodetele, mida seal müüakse. Seetõttu võibki mõne esmapilgul täiesti legaalsena näiva sotsiaalmeediareklaami taga peituda tegelikkuses aga pettus, teatas LHV.

Eriti valvas peaks panga sõnul olema mistahes linkide või reklaamidega, mis sotsiaalmeediaplatvormilt kolmandatele veebilehtedele saadavad, kuna tihti ei pruugi inimene tähelegi panna, et on ühe Facebooki bänneri kaudu juba kolmandale veebilehele sattunud. Suure tõenäosusega on sääraste veebilehtede eesmärgiks mitte klientide kaupmeheni toomine, vaid kõige tavalisem pettus.

Enne mistahes veebisaidile oma pangakaardi andmete usaldamist tasuks veenduda, et tegu on ikka ausa ja usaldusväärse kaupmehega. Esimene ohumärk võib LHV sõnul olla see, kui veebileht ei ole otsingumootori kaudu kergesti leitav, kuigi ainult sellest näitajast lähtuda ei tohiks.

LHV soovitab jälgida hoolega, milliseid maksevõimalusi kaupmees pakub. Esimese hooga võib tunduda mugav, et ostu sooritades peab sisestama vaid oma kaardi andmed, ent tegelikkuses puudub nii hoopis turvalisuse filter. Panga sõnul tuleks veenduda, et valikus oleks ka levinud ja turvalised makselahendused näiteks PayPal või EveryPay.

Sarnaselt võltskaupmeeste arvukuse kasvuga tuleb sellel perioodil ette ka tavapärasest rohkem võltspakkumisi ja libareklaame, mille eesmärgiks on lihtsalt inimeste pangakaartide andmed varastada või muul moel inimesi alt tõmmata. Kui keegi pakub järsku parimaid brände teistest kordades odavamalt, võiks LHV sõnul sellesse skeptiliselt suhtuda.

Petuskeemid jagunevad mitmeks, alates tasuta kauba äraandmisest, kus maksma peab vaid postikulu eest kuni lihtlabaste krediitkaardi andmeid varastavate veebilehtedeni, kuhu inimesed läbi reklaambännerite või petukirjade satuvad.

Kui korralike kaupmeeste juures kaitsevad ostjat tarbija õigused, siis petturite puhul ei tasuks oma õiguste peale lootma jääda. Tehingu vaidlustamiseks peab kaupmees jätma kauba saatmata või jätma tagastamata raha tagasi saadetud ebasobiva kauba eest. Selleks, et pank saaks petutehingu korral aidata, peaks olema esitada andmed kaupmehe ja sooritatud ostu kohta.