R, 2.12.2022

Ajaloo ühe suurima müsteeriumi jälil ehk seaduselaeka otsingud

Viasat History
Ajaloo ühe suurima müsteeriumi jälil ehk seaduselaeka otsingud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Foto: Viasat History

Moosese püha kuldne laegas, mida tuntakse paremini seaduselaeka nime all, on üks ajaloo kuulsamaid ja salapärasemaid reliikviaid. Arvamused lahknevad juba selle kohta, kus laegas tuhandeid aastaid tagasi asus: kas see maeti Jeruusalemma alla, kas roomlased viisid selle endaga kaasa, kuid selle praegune asukoht on suureks mõistatuseks.

Seda mõistatust uuritakse kuuest osast koosnevas sarjas «Kadunud seaduselaeka saladused», mis esilinastub Viasat History kanalil esmaspäeval, 15. novembril kell 23.00. Sellele järgneb igal järgneval nädalapäeval veel üks osa. Oma artiklis püüame samuti paljastada mõningaid saladusi piiblist tuntud artefakti ja selle asukoha kohta.

Seaduselaeka jõud

Piibli kohaselt valmistas Mooses seaduselaeka, et peita sinna kaks kivitahvlit, millele olid uuristatud kümme käsku. Laegas, mis oli umbes 110 cm pikk, 65 cm lai ja samapalju kõrge, oli valmistatud puidust, seest ja väljast kullatud ning selle peal asetses kaks keerubit. Legendi järgi oli kirstul hävitav jõud, mis võis hävitada terveid armeesid. Seda oli keelatud puudutada, seega oli see kaetud ja seda kanti ringi kahe teiba külge kinnitatuna. Piibli järgi kaitses seaduselaegas kõiki Jumalasse uskujaid ja hävitas need, kes uskujaid ründasid. Laegas kaitses juudi rahvast rändamise ajal ohtude eest, aitas neid üle Jordani jõe ja purustas isegi Jeeriko linna ümbritseva müüri, et nad saaksid seejärel linna hõivata.

Foto: Viasat History

Kuid kas laegas oli tõesti taoliseks hävitustööks võimeline? Arheoloogilised uuringud seavad selle võimaluse kahtluse alla ja müüride langemist seostatakse pigem loodusõnnetusega, maavärinaga, ning arvatakse, et vaid kollektiivne teadvus seostas seda piibellike sündmustega. Jeeriko asub Surnumere murrangujoonel ja tektoonilised liikumised põhjustavad sajandis korra suuri maavärinaid – viimatine toimus 1927. aastal ja nõudis sadu inimelusid.

Kus võiks seaduselaegas asuda?

Seaduselaegas läks kaduma Jeruusalemmas, kuhu Iisraeli teine kuningas Taavet selle kaasa võttis. Tema poeg Saalomon ehitas templi, millest sai lõpuks selle reliikvia pühamu. Seda hoiti seal kuni 587. aastani eKr, mil babüloonlased Jeruusalemma tungisid ja linna rüüstasid. Sel ajal läksid seaduselaeka jäljed kaduma ja seepärast said alguse legendid, mis kirjutasid reliikviale erinevaid saatusi. Mõned väidavad, et laegas hävis linna piiramise ajal; teised ütlevad, et laegas läks otse taevasse. Üks kõige ilmsematest seisukohtadest on, et linna piiramise ajal peitsid preestrid selle Jeruusalemma alla – Sidkija koopasse, või mõnesse linna all asuvasse kanalisse (paljud neist on tänaseni uurimata), või Templimäele viivasse tunnelise, kust hiljem leiti kuldvöö, mis väidetavalt langes ühelt preestrilt, kes põgenes koos laekaga, et seda piirajate eest varjata.

Foto: Viasat History

70. aastal eKr rüüstasid roomlased ka Jeruusalemma linna ja omandasid nii palju rikkust, et muuhulgas rahastati selle vallutuse abil Rooma Colosseumi. Jeruusalemma sõjakäiku meenutab keiser Tituse triumfikaar Roomas, millel on kujutatud ka Jeruusalemma templitest pärit sõjasaaki kandvaid sõdureid, kuid seaduselaegast kaarel ei ole. Ometi on laialt levinud legend, et laegas toodi siia ja peideti Lateraani basiilikasse, mis hävis, kui hoone maha põles. On ka spekuleeritud, et selle eseme kaevasid Templimäelt välja Templiordu rüütlid, kui nad ligi sada aastat Jeruusalemmas paiknesid. Templirüütlid kaotasid Jeruusalemma 1187. aastal ja kolisid oma keskuse Akko linna, mis asub samuti Iisraelis. Eksperdid on juba ammu kahtlustanud, et sügaval Akkos võib peituda tunnelisüsteem, mille osa avastati laseripõhiste andurite abil alles kaks aastat tagasi, 2019. aastal. Templirüütlid kolisid 1291. aastal Küprosele, kuid tänaseni ei ole teada, kas seaduselaegas võeti kaasa või kas see asub mõnes Akko avastamata tunnelis – kui see üldse seal on.

Foto: Viasat History

Seaduselaeka asupaiga kohta on palju oletusi, müüte ja legende – neid uuritakse sarjas «Kadunud seaduselaeka saladused» kanalil Viasat History –, kuid ajaloo kõige väärtuslikumat aaret ei ole veel leitud. Kui laekal on tõesti nii palju jõudu, kui sellele piiblis omistatakse, siis võib-olla ongi nii parem. Vaadake uut kuueosalist dokumentaalsarja, mis algab 15. novembril kell 23.00 Viasat History kanalil.

Tagasi üles