Eesti inimene valib keskkonnasäästliku sõiduvahendi eelkõige hinna põhjal

Kütuse hinnad 5. juulil. Foto: Erakogu.

Automüüjate kinnitusel langetab suurem osa inimesi hübriid- või elektriauto ostmise otsuse hinna tõttu. Vähe on neid, kes vaid soovist hoida looduskeskkonda on valmis soetama säästlikuma sõiduvahendi.

Sisepõlemismootori silindrites põlev küttesegu paneb rattad käima, aga õhk saastub - seda viimast 2035. aastaks Euroopa Liit enam näha ei taha. Kliimaneutraalsuse eesmärgi täitmise eelduseks on sisepõlemismootorite kasutamise niivõrd ebasoodsaks tegemine, et inimestel ei jää muud üle, kui valida endale heitevaba sõiduk.

Praegu on elektri- ja hübriidsõidukite registreerimine tagasihoidlik – kõikidest registreeritud sõidukitest on elektri-, vesiniku- või hübriidsõidukid vaid 2%. Saab aga tõdeda, et hübriid- ja keskkonnasäästlikke autode müük on aastast aastasse kasvanud.

Hinnatundlik tarbija

Toyotasid müüva Elke Mustamäe esindaja hinnangul on üle poole nende müüdavatest sõidukitest hübriidid, kuna inimesed hindavad oluliselt hübriidi kütusesäästlikkust. Hinnaprioriteeti ostu tegemisel täheldab ka Mustamäe Möllerauto esindaja. Selliseid, kes tulevad esindusse just eesmärgiga soetada auto, mis keskkonda säästab, on vähe.

Hübriidautode valik näitab seega tarbija hinnatundlikkust. Kui võrrelda näiteks Toyota Yarise Active mudelit, siis hübriid- ja bensiinimootoriga auto hinnavahe on 3100 eurot. Kui aga vaadata täiselektrilisi, siis nende vahe samaväärsete mudelitega on umbes pool. 

Seega saab järeldada, et seni, kuni säilib olukord, kus keskkonnasäästlike sõidukite eest peab oluliselt rohkem raha välja käima, keskmine inimene neid ei osta.