Uuringufirma selgitab, milliseid suuri muutusi tegi pandeemia eestimaalaste toidukaupade ostuharjumustes
6. juuli 2021, 11:55
/nginx/o/2021/07/06/13898014t1h201a.jpg)
Pandeemia muutis Eesti elanike ostuharjumusi. Alates piirangute algusest kasvas veebikaubanduse populaarsus, füüsilistesse kauplustesse minnakse harvem ja seal viibitakse vähem aega, selgub turu-uuringufirma NielsenIQ andmetest.
Märgatavalt sagedamini planeeritakse oste pikemaks ajaks ja ostetakse rohkem. Pandeemia tõttu lühenenud reisimarsruudid kasvatasid väikeste kaupluste tähtsust.
Turu-uuringufirma NielsenIQ selle aasta veebruaris korraldatud tarbijaküsitluste andmeil mõjutasid pandeemia ja teine range karantiin ka ostjate lojaalsust: kümnendik ostjatest vahetas pandeemiast tingituna kauplust.
«Pandeemia ergutas ostjaid sagedamini planeerima oma oste, ostma korraga rohkem toiduaineid pikemaks ajavahemikuks, proovima ostlemist internetis ja muutma seda rutiiniks. Meie eluviis muutus, kui töö või osa töödest kolis koju. Lisaks sellele harjusime ise toitu valmistama, kodus pidutsema, head kohvi ja alkoholi jooma,» sõnas NielsenIQ juht Balti riikides Ilona Lepp.
Pandeemia märgid: harvem, rohkem, odavamalt
Pandeemiast põhjustatud piirangud ergutasid Eestis 10 protsenti ostjaid vahetama kauplust ja leidma kodule lähemal asuva väiksema kaupluse. Ostetakse harvem, kuid ostunimekiri on pikem.
«Käesoleval aastal planeerivad oma oste koguni 75 protsenti ostjatest ehk 7 protsenti rohkem kui eelmisel aastal ning 31 protsenti küsitletutest koostavad enne kauplusse minekut ostunimekirja. Käesoleval aastal vastas 40 protsenti küsitletutest, et ostude efektiivsus on neile tähtsaim ja nad üritavad kaupluses mitte aega viita,» märkis turu-uuringufirma juht.
Eelmisel aastal ostis toiduaineid pikemaks ajavahemikuks 33 protsenti ostjaist, sel aastal on niisuguseid 43 protsenti. Lisaks otsib suur osa ostjatest hinnaalandusi, kampaaniapakkumisi ja muid viise parima hinna ja kvaliteedi suhte saavutamiseks.
«Meie andmetel reageerib tuntavale hinnatõusule 55 protsenti ostjatest, valides alandatud hindadega toiduained, 41 protsenti ostab vaid esmavajalikke kaupu ja loobub luksusasjadest. Säästmine sunnib 24 protsenti ostjaist valima odavamaid kaubamärke. Seetõttu on lühinägelik mõelda, et kulu on muutunud ostjatele ebaoluliseks. Teisalt on osa ostjaid valmis maksma kõrgemat hinda mugavuse ning kvaliteedi eest ja nad otsivad tervislikke, keskkonnasõbralikke ja ökoloogilisi toiduaineid,» sõnas Lepp.
Ostetakse immuunsust tugevdavaid toiduaineid – jõhvikaid ja küüslauku
Pandeemia ajal tõusis nõudlus mitte ainult näomaskide ja desinfitseerimisvahendi järele, vaid kasvas ka immuunsust tugevdavate toiduainete müük. Võrreldes käesoleva aasta sama pandeemia ajavahemikku eelmise aasta omaga, kasvas Eesti kaubanduses kõige rohkem jõhvikate (2,1 korda), küüslaugu (1,6 korda) ja kultuurmustika (1,5 korda) müük.
«Eesti elanikud pöörasid tähelepanu mitte ainult isikukaitsevahenditele, mille müük oli tänavu 2,9 korda suurem kui eelmise aasta viimasel talvekuul. Lisaks jõhvikale, küüslaugule ja kultuurmustikale kasvas nõudlus kirsside, õunte, idandatud seemnete järele. Samuti osteti sel aastal 1,4 korda rohkem spordiinventari,» ütles jaekaubandusturu ekspert.
Värsked puu- ja köögiviljad on käesoleva aasta üks suurimaid veebikaubanduse trumpe – oste selles kategoorias kinnitas NielsenIQ uuringus suur osa ehk 49 protsenti vastanutest.
«Pandeemiast innustatud veebipoodide tähtsus on ostjate seas kindlalt juurdunud. Eelmisel aastal kinnitas viimase kuu jooksul veebipoest ostmist 24 protsenti küsitluses osalenutest, tänavu oli neid juba 32 protsenti. Värsked puu- ja köögiviljad, piimatooted, värske leib ja muud küpsetised on see, mida tarbijad hindavad kõige enam füüsilistes kauplustes. Nüüd aga märkame, et veebipoest ostmine on muutunud sarnaseks füüsilisest kauplusest ostmisega. Tõenäoliselt püsib veebipoes tehtud ostude osakaal ka tulevikus kõrgemal tasemel kui enne pandeemia algust,» ennustab Lepp.