Kuidas tunda ära pankrotiohus ettevõte?

Pankrott. Foto: Meelis Meibaum/Virumaa Teataja

2020. aastal kasvas Eestis esimest korda kümne aasta jooksul märkimisväärselt pankrotistunud ettevõtete hulk (26 protsenti), kuid lähiaastatel on oodata koroonakriisi mõjul veelgi suuremat pankrottide arvu. See tähendab, et koostöö sõlmimisel tuleb hoolikalt üle vaadata ettevõtte varasemad finantstegemised.

Creditinfo pankrotiuuringust selgub, et ainult maksuvõlgade või maksehäirete jälgimisest siin ei piisa, sest mullu ei eksisteerinud 43 firmal (13 protsenti) vahetult enne pankroti väljakuulutamist ühtegi registreeritud maksuvõlga ega maksehäiret.

Pankrotile eelneva 12 kuu jooksul ei esinenud maksuvõlgasid koguni 33 protsendil pankrotistunud ettevõtetest. Pikaajaline maksuvõlg ehk aasta jooksul esinenud võlg oli vaid 24 protsendil ettevõtetest. Creditinfo reiting määratles pankrotile eelnenud aasta jooksul riskantseteks 97 protsenti pankrotistunud ettevõtetest.

Aastatepikkuse pankrotiettevõtete analüüsi tulemusena on Creditinfo Eesti leidnud, et kõrgema pankrotiriskiga ettevõtet iseloomustavad järgmised näitajad:

· madal ning langeva trendiga omakapitali tase ja seega suur sõltuvus võõrvahenditest;

· kahjumlikkus või ka püsivalt väga madal kasumlikkus;

· nõrgad likviidsusnäitajad: kehval tasemel maksevõime- ja maksevalmiduse kordajad;

· lühiajalised kohustused on võrdsed või suuremad käibevarast, mis suurendab likviidsusprobleemide tekkimise riski;

· likviidsete varade (nagu raha ja lühiajalised investeeringud) suhteliselt madal osakaal käibevarast, rohkem vahendeid on varude ja nõuete all kinni;

· ettevõtte varade taseme kasv, aga seda eelkõige lühiajaliste varaklasside, nagu varud ja lühiajalised nõuded, arvelt. Pikaajalised nõuded ja ettemaksed langevad oluliselt;

· suhteliselt madal põhivarade osakaal ning minimaalsed või puuduvad investeeringud põhivaradesse. Pankrotiettevõtte tulude ja varade kasv on saavutatud ilma põhivara kasvuta;

· kõrge võlakohustuste tase, ennekõike moodustavad suure osa võlgnevused hankijatele, aga ka lühiajalised laenukohustused;

· kohustuste osakaal varadest on väga kõrgel tasemel.

Ükski eelpool väljatoodud tunnustest eraldiseisvalt ei indikeeri kõrgenenud pankroti ohtu. Oluline on jälgida ettevõtte terviklikku finantspilti ning üldist majanduskeskkonda, milles ettevõte tegutseb.

Käibe langus või mõne aasta kestev kahjumlik periood ei vii ettevõtet pankrotini, kui selle kapitaliseerituse tase on piisav ning rahavood hästi juhitud. Samas, käibevarade ja müügitulu kasv kombineerituna võlgade ja laenukohustuste kasvu ning puhaskahjumi suurenemisega võib sageli viidata raskustele ettevõtte kasvu juhtimisel.

Kiire kasv vajab tasakaalustatud finantseerimist ja liiga agressiivne või oskamatu rahavoogude juhtimine toob kaasa likviidsus- ja makseraskused.