R, 2.12.2022

Miks on meil haisid vaja? Hairünnakust pääsenud profisurfar Mick Fanning asub haisid kaitsma.

Viasat Nature
Miks on meil haisid vaja? Hairünnakust pääsenud profisurfar Mick Fanning asub haisid kaitsma.
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Foto: Wide Media

7. juunil kell 21.05 kanalil Viasat Nature esilinastuvas kaheosalises dokumentaalis „Päästke see hai“ astub kolmekordne surfimeister ja looduskaitsja Mick Fanning (koos juhtivate ekspertide abiga) vastu oma hirmudele ja päästab tuntud soolases vees elava kiskja lõplikust hävingust. Fanning reisib ümber maailma, et leida uusimaid avastusi, mis toovad välja, et haid ja inimesed saavad eksisteerida koos, ilma et nad üksteist ohustaksid. Artiklis tutvustame Fanningit ja kummutame mõned haide kohta levinud väärarusaamad.

Foto: Wide Media

Mees, kes lõi haid

Mick Fanning, kes on sündinud Penrithis Austraalias, alustas surfamist kolmeaastasena ja kahekümnesena oli ta juba professionaalne surfar. 2002. aastal võitis ta aasta uustulnuka auhinna ja seejärel 2007., 2009. ja 2013. aasta World Touri maailmameistrivõistlused! Tema nimi sai maailmas tõeliselt tuntuks aga siis, kui ta elas 19. juulil 2015 Lõuna-Aafrikas Jeffreys Bays üle hai rünnaku. Manning oli just vees valmistumas J-Bay Openi finaaliks, kui ta märkas enda kõrval ujuvat mõrtsukhaid. Vaistlikult virutas mees kiskjale ja üritas seejärel end kaitsta lainelauaga, asetades selle oma keha ja hai vahele. Lõpuks hammustas kiskja Manningi laua rihma, nii et mees võis hakata kalda poole ujuma. Õnneks peletasid meeskonnakaaslane ja korraldajad hai eemale, enne kui see oleks jõudnud hammustada Manningit, kes oli vähem kui nädal pärast juhtumit taas vees. Kohtumine avaldas talle sellist mõju, et ta hakkas haide elu lähemalt uurima, et ületada oma hirmud ja veenda teisi, et need elusolendid vajavad tegelikult meie abi.

Foto: Wide Media

Haid: eelarvamuste ja küttimise ohvrid

Haide kohta on palju väärarusaamu, mis ei maali neist ookeanide üha haavatavamaks muutuvatest elanikest just kuigi meelitavat pilti. Avastatud on 370 hailiiki, kuid 80 protsenti neist on füüsiliselt võimetud inimest kahjustama. Isegi suurim neist, vaalhai, toitub peamiselt planktonist. Inimestele ohtlike liikide jaoks ei ole me esimene toiduallikas – sageli ründavad nad inimesi ainult seetõttu, et ajavad need segamini oma lemmiksaagi hüljestega. Pole juhus, et peaaegu pooled rünnatud inimestest on surfarid, sest nende laudade kuju meenutab hülgeid. Muide, haide ja inimeste vahelised kohtumised on põhjustatud enamasti pigem uudishimust kui jahipidamise eesmärgist, ja isegi viimasel juhul elab 85% rünnatud inimestest kohtumise üle.

Üks suurimaid väärarusaamu on see, et haid tapavad palju inimesi, kuid see ei ole lihtsalt tõsi. Igal aastal sureb hai rünnakutes keskmiselt kümme inimest, mis tähendab, et välgulöök tapab meid suurema tõenäosusega kui hai. Seevastu tapavad inimesed aastas 100 miljonit haid, esmalt nende uimede ja teisalt kalapüügi käigus tehtud vigade tõttu. Haridusuudiste portaali PhysOrg andmetel kuulub praegu 355 hai- ja raiuliiki ohualtisse, eriti või äärmiselt ohustatud kategooriasse. Viimastel aastatel on sellised haid nagu lühiuim-makohai, pikkuim-makohai, koralli-hallhai ja sidrunhai tunnistatud ohustatud liikideks. Kui 2014. aastal liigitati 25 haid ja raid äärmiselt ohustatud liikideks, siis nüüdseks on see arv jõudnud 76-ni, mis moodustab kõigist hai- ja railiikidest 36%.

Foto: Wide Media

Miks on meil haisid vaja?

Fanningi järelduste kohaselt on haid ökosüsteemi olulised liikmed: nad on ookeanide tippkiskjad, pakkudes samal ajal toitu ka teistele liikidele, ning nad kontrollivad mereelustiku arvukust, mis võib ülemäärase kasvu korral viia isegi ökoloogilise katastroofini. Näiteks toituvad nad ka printsess-papagoikaladest, kes söövad korallidelt vetikaid ja seejärel kugistavad ka korallid alla. Korallrahud hävivad praegu murettekitava kiirusega: pool maailma korallrahudest on viimase 50 aasta jooksul hävinud ja teadlaste sõnul on 2050. aastaks 90% neist kadunud, mis ohustab mitte ainult 25% kõigist mereliikidest, vaid ka umbes miljardi inimese elatise teenimise võimalusi. Loomulikult ei saa haid seda hävingut üksi ära hoida, kuid ökosüsteemi osana saavad nad aidata seda aeglustada.

Oma uurimisretkedel, mis viisid teda muuhulgas Bahama saartele ja Miamisse, sai Mick Fanning aru eespool nimetatud seostest, aga lisaks kohtas kontrollitud sukeldumiste käigus ka mõrtsukhaid. Ta tegi seda oma hirmude ületamiseks ja mõistmaks, kui oluline on, et inimesed vaataksid tuntud soolases vees elavatele kiskjatele teistsuguse pilguga. Kõike seda saab näha dokumentaalis „Päästke see hai“ – ainult kanalil Viasat Nature 7. ja 8. juunil kell 21.05.

Jälgi meid ka Facebookis – Viasat Nature Eesti

Viasat Nature on saadaval Eesti parimate teleoperaatorite pakettides. Telia ning Elisa klientidele on kanal saadaval ka noppekanalina hinnaga al 0,99€.

Tagasi üles