R, 2.12.2022

Tehnoloogia areng ja looduskatastroofid: miks ei ennustatud 2014. aastal ette Ontake vulkaanipurset?

Viasat Nature
Tehnoloogia areng ja looduskatastroofid: miks ei ennustatud 2014. aastal ette Ontake vulkaanipurset?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Foto: Wide Media

Viimastel aastatel on kaameratehnoloogia – professionaalsed seadmed, droonid või isegi mobiiltelefonide kaamerad – oluliselt arenenud, tänu millele on võimalik äärmiselt üksikasjalikult ja lähedalt jäädvustada haruldasi loodusnähtusi, mida varem on saadud ainult eemalt jälgida või on see olnud üldse võimatu. Saame vaadelda vulkaane, laviine, jäämägesid, orkaane, äikest ja virmalisi täiesti uue nurga alt. Kolmeosaline sari „Ohtlik Maa“, mis esilinastub laupäeval, 15. mail kell 22.00 kanalil Viasat Nature, uurib selliseid nähtusi tahtlikult või kogemata tehtud salvestiste kaudu. Selles artiklis paljastame mõned huvitavad avastused.

Foto: Wide Media

Ontake vulkaanipurse 2014. aastal

27. septembril 2014. aastal purskas ootamatult Jaapani suuruselt teine vulkaan Ontake. See paiskas välja halle tuhapilvi, mis levisid ümbruses vaid mõne minutiga. Purse põhjustas enam kui 50 inimese surma – mõned jäid langevate rusude alla, kuid enamik lämbus mürgiste gaaside tõttu. Ontaket on alates 1980. aastatest hoolikalt jälgitud, kuid teadlased ei näinud purset ette. Miks?

Purske toimumiskoha lähistel mobiiltelefoniga jäädvustatud videomaterjali kohaselt oli surmav tuhapilv kahtlaselt valge, seega ei tulnud mäe sügavusest välja mitte magma, vaid aur. Seda seepärast, et Ontake purse oli väga haruldane põhjaveekihti tungiv purse, mille käigus mäe sees olev vesi puudutas magmat ja aurustus hetkega, põhjustades auruplahvatuse. Selline purse toimub kiiresti, mistõttu on seda raske ette näha. Lisaks järgnevad aurule sageli mürgised gaasid, mis levivad kiirelt üle nende, kes püüavad piirkonnast põgeneda.

Foto: Wide Media

Kuidas saab õrn lumehelves muutuda laviiniks?

Igal aastal sureb laviinide tõttu sadu inimesi. Keskmiselt suudavad päästetöötajad välja kaevata ainult pooled lume alla mattunud. Mis põhjusel on aga üksikutest, pisikestest ja õrnadest lumehelvestest koosnev müür nii surmava jõuga? Loomulikult on lihtsamaid selgitusi, mis on seotud alla sööstva lume koguse, massi ja kiirusega, kuid uute kaamerate salvestused pakuvad mõningaid veelgi paljastavamaid lahendusi.

Õnneliku ellujäänud suusataja kiivri külge kinnitatud kaamera kaadrid näitavad, et kui laviin tema poole alla tuli, kihutasid lumehelbed üksteisest üle, põrkusid ja tekitasid kiiret hõõrdumist. See lõi soojust, mis pani lume sulama, tekitades palja silmaga vaevu nähtava õhukese veekihi, mis ainult ei suurenda lume massi ja tihedust, vaid paneb helbed ka kokku kleepuma, luues tõelise lumeseina, mis üle inimeste paiskudes tundub nagu kõvastuv betoon.

Foto: Wide Media

Millisel hetkel saab tormist tornaado?

Kõige suurem tõenäosus tornaado tekkeks on nn superpilvedes – hiiglaslikes tormipilvedes, mis võivad taevas ulatuda enam kui kuue miili kõrgusele, jõudes isegi atmosfääri kaugeimatesse osadesse. Suure kiirusega tõusvad õhuvoolud tekitavad imemise ning võivad pilve sees oleva ja seda ümbritseva õhu rõhuerinevuse tõttu põhjustada allapoole pöörlevat efekti. Kui rõhuerinevus on piisavalt suur, tekib pilvest keeris, moodustades toru. Maapinnale jõudes saab sellest tornaado.

Sarjas „Ohtlik Maa“ saame näha 2015. aasta juulis Arizonas filmitud kaadreid, mis jäädvustasid nn mikroplahvatuse, 100 miili tunnis liikuva tuulepuhangu, mis on tornaado tekkimise viimane samm. See juhtus vaid hetkega.

Tänaseni on äärmiselt raske ennustada, kus tornaadod tekivad. On teada, et üheks nõudeks on kontsentreeritud vertikaalne õhuvool, mis omakorda vajab mitut erinevat tegurit ning optimaalseid atmosfääri- ja topograafilisi tingimusi. Kaasaegsed pildi jäädvustamise tehnoloogiad võimaldavad neid nähtusi salvestada (kogemata või tahtlikult), et saaksime salvestiste analüüsimise abil oma küsimustele vastused. Neid küsimusi uuritakse sarjas „Ohtlik Maa“ – ainult kanalil Viasat Nature laupäeviti kell 22.00.

Jälgi meid ka Facebookis – Viasat Nature Eesti

Viasat Nature on saadaval Eesti parimate teleoperaatorite pakettides. Telia ning Elisa klientidele on kanal saadaval ka noppekanalina hinnaga al 0,99€.

Tagasi üles