Teadlased uurisid toidupoodide külmikuid ja tulemused olid muret tekitavad

Emily Bollverk
, Tarbija toimetaja
Copy
Teadlased uurisid toidupoodide külmikuid ning toodete temperatuure.
Teadlased uurisid toidupoodide külmikuid ning toodete temperatuure. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Tallinna Tehnikaülikooli toiduteadlased käivitasid projekti toidu säilivusaja pikendamiseks. Esimesena kaardistati kiiresti riknevate toiduainete säilitamise temperatuurid Tallinna toidukauplustes. 

Uuringutesse on kaasatud TalTechi toidutehnoloogia tudengid, kes on praeguseks teinud üle 1000 mõõtmise kiiresti riknevate toitude külmlettides ja -kappides, kasutades toidu infrapuna termomeetrit.

Praeguseks on tuvastatud, et möödunud aasta novembrist kuni käesoleva aasta veebruarini olid vorstide ja salatite säilitustemperatuurid üle lubatu. Keemia ja biotehnoloogia instituudi direktori Ivar Järvingu sõnul oli veel kriitilisem olukord piimalettides. Piima temperatuur ületas 50 protsendil juhtudest soovitusliku temperatuuri ning kohupiima temperatuur ületas normi 70 protsendil juhtudest. 

«Üllatavalt hea oli olukord külmsuitsufileede säilitamisega, kus lubatud temperatuuri ületati vaid mõningatel juhtudel. Ilmselt on see seotud kõrgendatud tähelepanuga seoses aastataguse listeeriabakteri skandaali tõttu,» sõnas ta. 

Järvingu sõnul märgati ka äärmusi, kus näiteks toorvorstide temperatuurinäit oli 12 ⁰C, lubatud vahemik on aga 0–4 ⁰C. Ta rõhutas, et kui toidu säilitustemperatuur on lubatust kõrgem, kaotab ka säilituskuupäev oma sisu, sest toode võib varem rikneda.

Toiduteaduste doktori Kristel Vene sõnul tagab toidu õigel temperatuuril säilitamine selle kvaliteedi ning meeldiva maitse. «Liiga soojal temperatuuril võivad hakata kasvama ka patogeensed bakterid, mis võivad seada ohtu inimese tervise. Lastel, rasedatel, eakamatel ning riskirühma kuuluvatel inimestel võib sellise toidu söömine tuua kaasa väga tõsise terviserikke,» rõhutas Vene.

TalTechi teadlased panevad kaupluste omanikele südamele, et nad kontrolliksid mitte ainult külmkappide ja külmlettide temperatuure, vaid ka toodete endi temperatuure, mis võivad oluliselt erineda seadmete temperatuuridest. «Meie uuring hõlmas vaid Tallinnas asuvaid kauplusi, kuid toidukaupluste omanikud üle Eesti peaksid oma külmlettide ja -kappide temperatuure regulaarselt kontrollima,» sõnas Järving. 

Uuringust selgus, et oluline on ka see, kus tooted asuvad – mõnel juhul võib neil toodetel temperatuur normist erineda. 

Teadustööd rahastab Eesti riik ressursside väärindamise programmi kaudu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles