Riiklik lemmikloomade register - kellele seda vaja on?

Tartu Kodutute Loomade Varjupaik korraldas kuutide ehitamise talgud. Pildil Pätu. Foto: LAURI KULPSOO/PM/SCANPIX BALTICS

Kolmapäeval läbis esimese lugemise seaduseelnõu, mille järgi saaksid Eesti lemmikloomad ühtse registri. Kui mitmed registrid on iseenesest olemas ning valitsus eelnõu ei toetanud, tekib küsimus, mis kasud ühtse loomaregistriga kaasneks.

Täna ei ole lemmiklooma kiibistamine igas omavalitsuses kohustuslik ja kui on, ei ole sellest alati kasu. Kiibistamisest on saanud hea tava, kuid kiibi andmed alati registritesse ei jõua. Lisaks omavalitsuste registritele tegutseb ka vabatahtlik lemmikloomaregister, kuid koondatult kõigi Eesti lemmikloomade andmeid siiski ei leia. 

«Kuigi kohalikud omavalitsused peavad lemmikloomade üle arvestust, võib selleks olla nii Exceli fail mõne valla arvutis kui ka vihik vallamajas, selgitas Andrei Korobeinik (KE) eelnõu ühe algatajana. Samas on õiguskantsler juhtinud varemgi valitsuse tähelepanu, et säärane arvestuse pidamise kohustus on omavalitsustele koormav ja teisalt mõttetu.