Mis tähendab õieti toidu pakendil märgistus «parim enne»?

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See sibul on ammu igasugused tähtajad ületanud.
See sibul on ammu igasugused tähtajad ületanud. Foto: Sille Annuk

Veterinaar- ja toiduameti jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo peaspetsialist Tiiu Rand selgitas, et «parim enne» on tekst, millega tähistatakse müügipakendil toidu minimaalset säilimisaega, mis ei tähenda, et seda ei võiks enam müüa.


«Toidu minimaalne säilimisaeg ehk «parim enne» tähtpäev on toidu valmistaja või pakendaja poolt toidule antud nõuetekohasuse aeg ja see ei ole seotud toidu ohutuse, vaid eelkõige selle kvaliteediga,» selgitas Rand.

«Parim enne» tähistusega on näiteks küpsised, maiustused, mahlatooted, karastusjoogid, konservid, moosid, jahud, helbed jms. See on toit, mis oma koostiselt (aga ka valmistamis- ja pakendamistehnoloogiast tulenevalt) ei ole soodne riknemist põhjustavate mikroorganismide arenguks.

Selline toit võib minimaalse säilimisaja möödudes kaotada oma lõhna- ja maitseomadusi, muutuda võib tekstuur või konsistents, väheneda vitamiinide sisaldus. «Parim enne» tähtpäeva ületanud toit ei muutu aga üldjuhul inimesele ohtlikuks, kuid seda vaid juhul, kui peetakse kinni toidu säilitamistingimustest.

Sellise toidu müük otse tarbijale ei ole keelatud. Erandiks on munad, mida ei tohi müüa pärast «parim enne» tähtpäeva möödumist. Tarbijakaitseseadusest tulenevalt peab jaemüüja teavitama tarbijat, et «parim enne» tähtpäev on möödas. Lisaks peab selline toit olema eraldatud muust kaubast.

«Parim enne» tähtaja ületanud toidu eest vastutab jaemüügiettevõte, mis on kohustatud rakendama ka asjakohast enesekontrollisüsteemi. Toit, mis oma koostise tõttu on soodne keskkond riknemist põhjustavate mikroorganismide kasvuks ja paljunemiseks ning mis seetõttu võib muutuda ohtlikuks inimese tervisele, on kiirestiriknev toit. Sellised on näiteks piim ja piimatooted, liha, kala, salatid jms.

Sellest tulenevalt tähistatakse kiirestirikneva toidu säilimisaega müügipakendil sõnadega «kõlblik kuni». See näitab aega toidu realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäevani, milleni valmistaja või pakendaja tagab õigete säilitamistingimuste järgimise korral toidu nõuetekohasuse.

«Kõlblik kuni» lõpptähtpäeva ületanud toitu ei tohi turustada ega kasutada edasiseks käitlemiseks, sest see võib olla ohtlik inimese tervisele.

Seega «parim enne» tähtpäeva ületanud toitu võib realiseerida tarbijale juhul, kui müüja on veendunud, et toit on ohutu tarbijale, see on eraldatud muust toidust ning varustatud teatega «parim enne» möödumisest. «Kõlblik kuni» tähtpäeva ületanud toitu ei tohi realiseerida.

Toidu säilitamistingimuste järgimist toidukäitlemisettevõtetes kontrollitakse igapäevase järelevalvetegevuse korras. Nõuete rikkumise korral tehakse asjakohane ettekirjutus ning juhul kui avastatakse, et müüakse realiseerimiskuupäeva ületanud toitu, tehakse ettekirjutus sellise toidu müügilt kõrvaldamise kohta.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles