Loomaliikide šokeeriv ajalugu – kahel jalal kõndivad krokodillid ja neljal jalal liikuvad vaalad – oli see tõesti nii?

Viasat Nature
Copy
Foto: Viasat Nature

Mitmel meile praegu väga tavapärasel loomaliigil on üllatav ning isegi šokeeriv ajalugu. Näiteks krokodillid olid väledad kui hurdad, elevandid vaid jänesesuurused ja vaalad kõndisid neljal jalal maa peal.

Hurdalik herbivoorist krokodill

Esimesed krokodillid, kes elasid hilisel triiase ajastul 230 miljonit aastat tagasi ja keda tuntakse poposaurustena, tegid kõik endast oleneva, et näha välja nagu dinosaurused. Nad kõndisid kahel jalal ning olid metsikud ja kiired. Kuigi mitte nii kiired kui Sphenosuchia’d, väiksed pika kehaga neljajalgsed olendid, kelle kasv ja liikumiskiirus meenutas tänapäeva hurtasid, kuigi tegemist on krokodillide vanima eelkäijaga.

Foto: Viasat Nature

150 miljoni aasta tagune juura ajastu muutis dinosaurustega dominantsi nimel konkureerivaid krokodilliliste liike veelgi mitmekülgsemaks. Dakosaurus elas meres, kus tema jalgadest arenesid uimed, aga kuni 12 meetri pikkuseks kasvav krokodilliline Sarcosuchus samal ajal magevees. Krokodilliliste meeskonda kuulus ka herbivoor Notosuchus, kes ei meenutanud sugugi tänapäeva krokodille: tema ninamik oli lühike ja silmad külgedel ning ta suutis oma alalõuga taimede närimiseks ette ja taha liigutada. Täpselt nagu teevad praeguse aja kitsed!

Foto: Viasat Nature

Vaal, kes kõndis Maal

Veel üsna hiljaaegu ei teatud, kust vaalad pärit on. Esimene vaalalise fossiil leiti 1830. aastal Mehhiko lahest. Inimesed arvasid, et tegemist on hiiglasliku mao skeletiga, mistõttu nad nimetasid selle basilosauruseks, mis tähendab tõlkes kuningsisalikku. Nad ei oleks aga saanud olla kaugemal tõest. Basilosaurus oli teravate hammastega röövvaalaline, kes võis kasvada kuni 20 meetri pikkuseks ja elas 35 miljonit aastat tagasi. Vanima vaala fossiilid avastati aga Pakistanist. Isend, keda kutsutakse Pakicetus’eks, on 49 miljonit aastat vana ja tal on neli jalga.

Foto: Viasat Nature

Peale vaadates ei meenuta skeleti põhjal rekonstrueeritud loom sugugi vaala, pigem on tegemist justkui pika koonu ja lestadega koeraga, mis tähendab, et ta elas osaliselt vees. Kui täpne olla, siis rannal, sest kuigi ta jahtis saaki madalikel, toitis ta järeltulijaid kaldal. Ekspertide sõnul otsustas isend täielikult vees elamise kasuks umbes 10–12 miljonit aastat tagasi: tema jalgadest arenesid uimed, kolju muutus pikemaks ja ninasõõrmed nihkusid pea peale. Reaalne muutus toimus aga umbes 30 miljonit aastat tagasi, kui pildile ilmusid esimesed kiusvaalalised, kes kasutasid veest toidu sõelumiseks kiusplaati. Need vaalad kolisid ookeanisügavustesse ja nende kehad tegid läbi tohutu kasvu – need on tänapäeva vaalaliste tegelikud eelkäijad.

Foto: Viasat Nature

Evolutsioon on mänginud loomariigiga kummalist mängu, mille käigus said näiteks dinosaurustest linnud ja elevandid kasvasid samal ajal oma esialgsest kõrgusest palju suuremaks. Selle hämmastava – ja siiani kestva – metamorfoosi toob meieni uus kaheosaline dokumentaalfilm «Kui vaalad kõndisid», mis on Viasat Nature’i eetris alates 14. veebruarist kell 14.00

Jälgi meid ka Facebookis – Viasat Nature Eesti

Viasat Nature on saadaval Eesti parimate teleoperaatorite pakettides. Telia ning Elisa klientidele on kanal saadaval ka noppekanalina hinnaga al 0,99 eurot.

Copy
Tagasi üles