Suvel tehti Eestis kaardimakseid enam kui kunagi varem
22. oktoober 2020, 10:46
Eesti elanikud ja ettevõtted kulutasid sel suvel kaardiga makstes enam kui kunagi varem, ja varasemast rohkem just Eesti kaupmeestelt ostes.
Kolmandas kvartalis tehti Eestis keskmiselt 6 protsendi võrra enam kaardimakseid kui aasta tagasi, välismaistes müügikohtades kukkus kaardimaksete arv samal ajal enam kui viiendiku, vahendas Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna spetsialist Tiina Soosalu.
Keskpanga teatel ostsid Eesti elanikud Eesti ja välismaa müügikohtades kolmandas kvartalis kaardiga keskmiselt 18 miljoni euro eest päevas. Seejuures Eesti kaupmeestelt ostes ja kaardiga makstes kulutati keskmiselt 15,9 miljonit eurot päevas, mis on 8 protsendi võrra enam kui aasta tagasi.
Välismaistes müügikohtades seevastu kulutati eelmise aastaga võrreldes ligi kolmandiku võrra vähem ehk 2,1 miljonit eurot päevas.
«Paraku ei saa kaupmehed neid näitajaid lugedes puhast rõõmu tunda, kuna välismaalaste ostud Eestis on aastatagusega võrreldes märgatavalt vähenenud,» märkis Soosalu. Ta lisas, et kui aasta tagasi tõid välismaalased Eestisse kaardimaksetega keskmiselt 2,4 miljonit eurot päevas, siis sel aastal vaid 1,5 miljonit eurot ehk 39 protsenti vähem.
Kaupmehed, kes on e-poe rajanud, on samuti eriolukorras käivet kasvatanud: kolmandas kvartalis osteti Eesti e-poodidest keskmiselt 2,2 miljoni euro eest päevas, mis on 15 protsendi võrra enam kui aasta tagasi.
Reisipiirangute tugev mõju
Eriolukord on Soosalu sõnul jätnud tugeva jälje ka Eesti elanike reisimisele. Kui 2019. aasta kolmandas kvartalis tehti väljaspool Eestit keskmiselt 106 000 kaardimakset päevas, siis 2020. aasta aprillis ainult 51 000.
«Näiteks Soomes tegid eestlased ka eriolukorras ligikaudu sama palju kaardimakseid kui varem, mis on seotud seal elavate ja töötavate eestlastega,» selgitas Soosalu.
Lätis ja Venemaal avaldasid reisipiirangud tema sõnul aga tugevat mõju: seal tegid eestlased eriolukorras neli-viis korda vähem makseid kui varem. «Kui reisimine Lätti vabaks lasti, siis sündis ka seal uus rekord – juulis tehti seal enam kui pool miljonit kaardimakset,» lisas ta.
Eestlased tegid 98 protsenti kõikidest piiriülestest kaardimaksetest kolmandas kvartalis Euroopas, sealhulgas Venemaal; muude piirkondade osakaal oli enne eriolukorda suurem.
«Kui aasta tagasi tehti Ameerikas Eestis välja antud kaartidega keskmiselt 2000 ostu päevas, siis sel aastal veidi alla tuhande ostu,» osutas Soosalu. Teistes piirkondades on muutused veelgi drastilisemad: Aasias tehti aasta tagasi keskmiselt tuhat kaardimakset päevas, sel aastal vaid 200.
Sularahaga vähem toimetamist
Kolmandas kvartalis võtsid Eesti elanikud ja ettevõtted sularaha välja keskmiselt 78 000 korda päevas, kokku 10 miljoni euro eest. Korraga võeti automaadist välja keskmiselt 126 eurot.
«Viimastel aastatel on näha selget trendi, et Eesti elanikud jõuavad pangaautomaadi juurde sularaha välja võtma harvem, aga korraga võetakse välja üha suuremaid summasid, mistõttu on automaatidest väljastatud sularaha maht aasta-aastalt siiani pidevalt kasvanud,» selgitas Soosalu.
Eriolukord on Soosalu sõnul aga viimase kümne aasta võrdlemisi stabiilsetesse trendidesse toonud muudatusi. Ka kolmandas kvartalis ei taastunud varasem maht: sularaha väljastamise tehingute arv oli 12 protsenti ja käive 10 protsenti väiksem kui aasta tagasi.
Eriolukord mõjutas ka sularaha sissemakse tehingute käivet: kolmandas kvartalis pandi sularahaautomaadist oma kontole kokku keskmiselt 5,4 miljonit eurot päevas, mis on 11 protsendi võrra vähem kui aasta tagasi.
Keskmiselt käivad Eesti elanikud pangaautomaati raha sisestamas 15 000 korral päevas ehk 4 protsendi võrra vähem kui aasta tagasi.
Viipemaksete võidukäik
Kolmandas kvartalis tehti Eestis päevas keskmiselt 397 000 viipemakset ehk 42 protsenti kõikidest kaardimaksetest, välismaal tehti 35 protsenti kõikidest viipemaksetest. Aasta varem oli kodumaiste viipemaksete osakaal 28 protsenti, välismaal 29 protsenti.
Kõikidest makseterminalidest olid septembri lõpu seisuga 88 protsenti viipemakse võimekusega, viipamist võimaldab 89 protsenti kõikidest väljastatud pangakaartidest.
«Viipemaksete osakaalu kiirele tõusule on kindlasti kaasa aidanud pankade poolt eriolukorras 50 euroni tõstetud limiit makse kohta, mis jäi kehtima ka eriolukorra lõppedes, samuti järjest suurenev viipekaartide ja viipevõimekusega müügiterminalide osakaal,» selgitas Soosalu.
Ka on tema sõnul endiselt päevakajaline kõrgendatud viiruseoht, mistõttu tasuks võimalusel järgida pankade ja kaupmeeste suuniseid ning võimalusel teha makse alati kontaktivabalt. Pankade hinnangul jääb 50-eurose limiidi sisse ligikaudu 95 protsenti kaardimaksetest, mis tähendab, et neid on võimalik kontaktivabalt arveldada.