Mis muutub sel aastal sinu rahaasjades?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahakott.
Rahakott. Foto: Aivar Aotäht / Sakala

2012. aasta toob kaasa mitmeid muudatusi: täies mahus taastuvad maksed kohustustuslikku kogumispensionisse ehk II sambasse, samuti on muudatusi vabatahtliku kogumispensioni süsteemis, kirjutas Heli Lehtsaar tarbijaveebis minuraha.ee.


1. jaanuarist tõusis ka alampalk 290 euroni kuus ja 1,80 euroni tunnis ning 1. aprillist lubatakse pensionitõusu keskmiselt 4,4 protsenti.

Kohustuslik kogumispension

Tänavu taastuvad maksed kohustuslikku kogumispensionisse – inimene maksab enda valitud pensionifondi kaks protsenti brutopalgast ja riik lisab sellele neli protsenti (inimese palgalt arvestatava 33 protsendi sotsiaalmaksu arvelt). Maksete taastumine puudutab üle 622 000 eestimaalase, kes on kohustusliku kogumispensioni süsteemiga liitunud.

Kohustuslik kogumispension ehk II sammas põhineb eelfinantseerimisel – II sambaga liitunud töötav inimene kogub oma tulevase pensioni ise, kusjuures alates 1983. aastast sündinutele on liitumine kohustuslik.

2002. aastal käivitunud süsteem toimis kuni 2009. aasta 1. juunini. Siis peatas riik ajutiselt omapoolsed kogumispensioni sissemaksed kuni 2010. aasta 31. detsembrini. Neil, kes tahtsid ise kogumist jätkata, tuli 2009. oktoobris või novembris avaldus kirjutada ning nende brutopalgast läks 2010. aastal endiselt kaks protsenti pensionifondi ning 2011. aastal taastusid riigipoolsed sissemaksed poole ulatuses: endise nelja protsendi asemel maksis riik kaks protsenti.

Need, kes jätkamise avaldust ei kirjutanud, ei maksnud 2010. aastal oma brutopalgast II sambasse midagi, 2011. aastal tasusid ise ühe protsendi, millele riik lisas kaks protsenti.

Sel aastal taastub süsteem endisel ehk 2+4 protsenti kujul. See tähendab, et riik hakkab kõigi II sambaga liitunud inimeste pensionifondi tegema makset nelja protsendi ulatuses. Need, kes 2011. aastal maksid oma brutopalgast pensionifondi ühe protsendi, hakkavad 2012. aastast samuti tegema makseid täies ulatuses ehk kaks protsenti brutopalgast. Sissemaksete suurenemine toimub automaatselt, eraldi avaldust selleks kirjutada ei ole vaja.

Loe lähemalt maksete ajutisest peatamisest ning 2012. taastuvatest maksetest siit ning kohustuslikust kogumispensionist siit. Praegu saab valida 23 kohustusliku kogumispensioni fondi vahel. Nende tingimusi saad võrrelda siit.

Vabatahtlik kogumispension

Mõned muudatused ootavad ees ka vabatahtliku kogumispensioni ehk III samba süsteemi. Siin kehtib endiselt põhimõte, et kui paigutad kalendriaasta jooksul kuni 15 protsenti oma brutosissetulekust kas III samba pensionifondi või pensionikindlustuslepingusse (arvestusse ei lähe kindlustuskaitseks makstud summad ning muud teenustasud), maksab riik sulle sellelt summalt järgmisel aastal 21 protsenti tulumaksu tagasi.

Alates 2012. aastast jääb 15 protsendi piirmäär kehtima, kuid sissemaksete suurusele, mida saab maksustavast tulust maha arvata, kehtestatakse ülempiir. See on kuni 6000 eurot. Kui sinu tööandja teeb samuti sissemakseid sinu vabatahtliku kogumispensioni fondi, lähevad nende piirmäärade arvestusse ka tööandja makstud summad. Tänavusest aastast vabastatakse tööandja tehtavad sissemaksed töötaja III pensionisambasse erisoodustusmaksust.

Loe III samba kohta lähemalt ja võrdle III samba pensionifondide tingimusi.

Alampalk ja pension

Paljusid inimesi puudutab 1. jaanuarist kehtima hakanud uus alampalga määr. Alampalk tõuseb 4,3 protsenti ehk 290 euroni kuus ja 1,80 euroni tunnis. Alampalgaga on seotud näiteks omavalitsuselt palka saavate inimeste (raamatukogu- või kultuuritöötajate) töötasud, samuti on vanemahüvitise miinimummäär ühtlustatud palga alammääraga.

Selle aasta riigieelarves on ette nähtud ka raha pensionitõusuks, mis tähendab, et 1. aprillist kerkivad pensionid keskmiselt 4,4 protsenti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles