Pikkadel koolitunde ja huviringe täis päevadel on väga tähtis, et lapsel oleksid jalas mugavad jalanõud. Kooli alles alustavate laste vanemad on sageli aga suures segaduses, mida lapsele siis jalga panna.
Sisuturundus
Hea jalanõu tekitab tunde, nagu midagi polekski jalas
16. august 2019, 10:09
Hea jalanõu tekitab tunde, nagu midagi polekski jalas
Kerttu Välba-Piir, kes peab lastejalatsite veebipoodi Sepuke.ee, on asja endale täpselt selgeks teinud. «Et lapsed veedavad jalatsites terve koolipäeva, peaksid need ennekõike olema mugavad. Piisavalt laia ninaosaga, et varbaid liigutada, ja õhukese ja painduva tallaga, et tekiks tunne, nagu kõnniks paljajalu,» selgitab Välba-Piir. Seda tüüpi on paljajalujalatsid (inglise keeles barefoot shoes).
Välba-Piir räägib, et kui siiani on oldud seisukohal, et lapse jalatsid peavad olema tugevad, igatpidi toestavad ja tallatugedega, siis paljajalujalatsid pööravad selle arvamuse pea peale. Ta ütleb, et väga paljud ortopeedid on siiani arvamusel, et jalanõu olgu tugev, toestatud ja jäik. «Aga mõelgem nüüd, kuidas on inimesel tegelikult mugavam ja parem käia? Ikka paljajalu. Nõnda ei suruta varbaid kokku ja varbad ei deformeeru. Sellisest jalanõust ei teki varbakonti, mis on väljaulatuv ning valu tekitav. Samuti saavad lihased piisavalt tööd teha ning ei ole kartust, et need ära vajuksid või unarusse jääksid. Kuskilt on jäänud meelde ütelus: «Kui Jumal oleks meile, inimestele, soovinud paindumatut ja tugevat talda, oleks ta meile kabjad loonud»,» võtab Välba-Piir kenasti kokku, miks võiksid nii lapsed kui ka vanemad eelistada paljajalujalatseid.
Kuidas on inimesel tegelikult mugavam ja parem käia? Ikka paljajalu.
Paljajalujalanõud on väga head ka talvel, kui paljudel lastel õues jalad külmetama kipuvad. Välba-Piir ütleb, et sageli on külmatunne tingitud sellest, et jalad on jalatsis kokku surutud ja veri ei pääse hästi liikuma. Tavapärasest oluliselt laiema liistuga paljajalujalatsiga sellist muret ei teki.
Paljud tänapäeval müügil olevad jalatsid on jala tervise seisukohalt täiesti läbi mõtlemata ja deformeerivad varbaid, millest Välba-Piiri sõnul võivad vanemas eas tulla põlve-, puusa- ja alaseljahädad. Kuid ka igakülgselt toestatud jalanõud ei ole head, sest toestavad jalga liialt ja nii ei ole kõik lihased, mida kõndimiseks tegelikult kasutama peaksime, pidevas töös. «Inimesed ei pruugi sellest aru saada nii kaua, kui on proovinud jalatseid, mis on täpselt naturaalse jala kujuga,» sõnab ta.
Kui füüsilise aktiivsuseta tundi või huviringi on paljajalujalats kindla peale minek, siis sportimiseks tasuks eelistada siiski spetsiaalseid spordijalatseid. Paljajalujalatsitega võib küll sporti teha, aga siis tuleb teada tehnikat, kuidas jalgu põrutamata joosta ja hüpata. «Me ju enam õues paljajalu ei jookse ega hüppa ning oleme harjunud spordijalatsite kannakõrgendusega, mis aitavad. Paljajalu seda kõrgendust ei ole,» selgitab Välba-Piir. Niisiis on eelkõige lastel koolitunnis ning trennis kindlasti lihtsam ja ohutum harjumuspäraste pehmendatud ja kannakõrgendustega varustatud jalatsitega.
Kuidas valida sobiva suurusega jalats?
- Kõige tähtsam on lapse jalg ära mõõta. Pane jalg paberile ja joonista pliiatsit täisnurga all hoides paberile jala kuju. Mõõda lapse jala pikkus ning päka kõige laiem koht.
- Samuti on oluline jälgida, mis kujuga on varbad: milline varvas on pikim või kas kõik varbad on enam-vähem ühepikkused.
- Üks olulisi kriteeriume on silma järgi või proovides mõista, kas lapsel on kõrge, keskmise kõrgusega või madal jalg. Kui paljude jalatsite paelad või krõpsud jäävad kinnitades pikaks, on jalg madal. Kui saab paelu ja krõpse kinnitada tavapikkusesse, on jalg keskmise kõrgusega. Kui krõpsud või paelad lähevad nibin-nabin kinni, on tegu kõrge jalaga.
- Hea, kui lapse jalal jääks jalanõu ninaossa 1–1,5 cm ruumi. Samuti külgedelt: laiusest ei tohiks jalanõu kitsas olla.