Harvardi uuring: avatud kontorid on kõige rumalam töökorraldus, mis eal on eksisteerinud (9)

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avatud kontor.
Avatud kontor. Foto: Monkeybusiness Images / PantherMedia / Monkeybusiness Images

Harvardi teadurite uuringust selgus, et avatud kontoriplaneering pigem vähendab kui suurendab näost näkku suhtlust.

Ajaloost on teada mitu rumalat kontorielu muutmise võtet:

  • Kuus sigmat, mille puhul töötajad kannavad eri värvi vöösid (nagu karates), et näidata oma oskuste taset.
  • Konsensuslik juhtimine, kus kõik otsused käivad läbi mitmest komisjonist, enne kui need vastu võetakse.

Inc.com sõnul on need organisatsioonikultuurid küll halvad, kuid kõige kehvem kontoritrend on avatud kontor.

Harvardi uuring kinnitab seda. Nimelt pidavat avatud kontorid vähendama töötajate omavahelist näost näkku suhtlust. Selle asemel hakkavad töötajad hoopis e-kirjade ja Skype'i teel suhtlema.

Varasemad uuringud on näidanud, et avatud kontorid muudavad inimesed vähem produktiivseks, kuid enamik neist on suhtluse seisukohast sellist ruumipaigutust heaks pidanud. Nüüd lükkas aga Harvardi uuring ümber ka selle väite ning ettevõtetel on vaid üks õigustus, miks eelistada avatud kontorit mõnele muule lahendusele – raha kokkuhoid ruumide planeerimisel.

Kuid ka see väide on tegelikult petlik, sest isegi, kui raha hoitakse kokku ruumi arvelt, siis kaob see kokkuhoid töötajate vähese produktiivsuse tõttu ära. Mis veelgi olulisem – kui töötajad kasutavad e-kirju ja Skype'i, et üksteisega suhelda, siis on neil juba mõistlikum tööd teha kodust, mis ei maksa ettevõttele aga peaaegu midagi.

Inc.com kirjutas, et kodust töötamine võib ettevõttele veelgi odavamaks muutuda, sest sel juhul saavad inimesed töötada kohtades, kus on madalamad üürihinnad ning seega saavad need töötajad ka väiksema raha eest tööd teha.

Kommentaarid (9)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles