Millistes kohtades liikluskindlustus ei kehti? (3)

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liikluskindlustus on kohustuslik. Foto on illustreeriv.
Liikluskindlustus on kohustuslik. Foto on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus ja kõik liiklusregistris registreeritud sõidukid peavad olema kindlustatud. See kindlustusliik kehtib justkui igal pool liikluses, kuid tegelikult on seaduses loetletud kindlad olukorrad, kus liikluskindlustus ei kehti.

Gjensidige kindlustus toob välja kohad, kus liikluskindlustus ei kehti ning millal on kindlustusseltsil õigus tekitatud kahjud õnnetuse põhjustajalt sisse nõuda.

Eestis registreeritakse iga päev keskmiselt 100 liiklusõnnetust, kus kindlustusselts võtab õnnetuse põhjustaja tekitatud kahjud enda kanda ning hüvitab kannatada saanud osapoolele kahjud.

Gjensidige sõidukite kindlustuse vanemtootejuhi Marko Privoi sõnul on enamik liiklusõnnetustest põhjustatud hajameelsusest, kõrvaliste tegevustega tegelemisest, teiste liiklejatega mittearvestamisest ja kiirustamisest.

«Kahjude tihedus kasvab sügistalvisel perioodil, kus ilmaolud muutuvad halvemaks ja teed libedaks aga juhid üritavad liigelda ikka suvises rütmis ja seejuures ei jäeta ka Facebooki sõnumile roolis olles vastamata. Üheks võtmesõnaks on siin kindlasti ka pikivahe ning teiseks aegsasti sisselülitatud suunatuli, mis annab kaasliiklejatele märku meie kavatsusest,» nentis Privoi.

«Paraku näeme igapäevaliikluses sageli, et juhid ei kipu suunatuld õigel ajal kasutama ja osa neist ei tee seda üldse. Suunatule märguanne on aga teistele liiklejatele väga oluline märgata, kuna see annab kaasliiklejatele mõista, et sõiduk alustab manöövri sooritamist,» lisas ta.

Privoi lisas, et liikluskindlustuse seaduse alusel hüvitatakse kannatanule alati kahjud, kuid teatud juhtudel on kindlustusseltsil või Liikluskindlustuse Fondil õigus hüvitatud summa kahju põhjustajalt tagasi nõuda.

«Kõige sagedamini tekib tagasinõude õigus seoses õnnetuspaigalt lahkumise, joobes ja narkouimas juhtimise ning kehtiva kindlustuspoliisita liiklemise tõttu. Samuti on tähtis tööandjatel meeles pidada, et kui sõidukijuht rikub tiheda graafiku tõttu töö- ja puhkeaja nõudeid ning põhjustab seejuures süülise kahju, siis on teatud tingimustel lubatud ka tööandja vastu tagasinõue esitada,» sõnas Privoi.

Liikluskindlustuse seaduse järgi ei kehti liikluskindlustus:

1)    sõidukis, sealhulgas õhu- ja veesõidukis, v.a peale- ja mahasõit. Näiteks sõidukite vedamine autotreileril, praamil ja laeval vastutab ülesõidu ajal tekkivate kahjude eest konkreetse veo teostaja.

2)    paigas, mis on suletud ja eraldatud võistluseks, treeninguks või muuks samalaadseks ürituseks.

3)    avalikuks liikluseks suletud lennuvälja territooriumil.

4)    teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal ajal, mil see ala on avalikule liiklusele suletud.

5)    kui sõidukit, millega kahju põhjustati, kasutatakse metsa-, põllu- või ehitustöödel või muul samalaadsel eesmärgil ja kahju põhjustatakse vahetult töösoorituse käigus.

Kommentaarid (3)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles