Endine pangajuht: karme laenutingimusi näeme veel mitu aastat
/nginx/o/2016/02/05/5015135t1heefe.jpg)
8. detsember 2008, 09:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Finantskriisi mõjul on laenude väljastamine Eesti pankadest oluliselt vähenenud, meedias kostab hüüdeid, et karmistunud laenutingimused ei võimalda ettevõtetel äri laiendada ega ka juba alustatud projekte edukalt käima saada.
Usun, et karme laenutingimusi näeme veel mitu aastat. Nii soodsat finantseerimiskeskkonda, nagu oli paar aastat tagasi, niipea ei tule, kirjutas endine SEB juht Mart Altvee
.
Majandussurutises võib Altvee sõnul finantseerimisvõimaluste kättesaadavuse halvenemine omada mõnele ettevõttele dramaatilist või kohati ka fataalset mõju.
Pankade poolt vaadates on praegused karmistunud laenutingimused Altvee hinnangul reaalne hädavajadus, et finantsturgude keerulises olukorras ellu jääda. Enamik pangale tagasi toodud kroonidest läheb kohustuste mahamaksmiseks ja reservide kogumiseks.
Citipanga prognoos näeb Baltimaade pankadele ette olulises mahus täiendavaid provisjone ja hindab Swedbanki ja SEB aktsionäride lootusi dividendidele kuni aastateni 2011-2012 nullilähedaseks. Nii et pigem tähendab see osaluse ja kontrolli säilimist panga üle, kirjutas Altvee.
Tagatisfondide loomisest võidavad ka hoiustajad. Altvee sõnul on iga pank, mis suudab omal jõul ellu jääda kergendus ka Eesti maksumaksjale, sest kuigi siinsed suuremad pangad mahuvad teoreetiliselt otsapidi Rootsi riigi «vihmavarju» alla, pole kindel, et võimalik päästeplaan ei haaraks kaudselt kaasa ka Eesti maksukroone.
Karmim laenupoliitika on paratamatus pärast tormilist laenamist, jõudu peab soovima nii pangajuhtidele selle rakendamisel kui ka vastupidavust ettevõtjatele uutes tingimustes hakkama saamisel, kirjutas Altvee.
Kui need jäävad karmimaiks meetmeiks, mida selle kriisi ajal näeme, võime Altvee sõnul rõõmsad olla.