Tarbijakaitse: alkoholireklaami puhul kaebavad peamiselt tootjad ise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarbijakaitsele laekuvatest alkoholireklaamiga seotud kaebustest esitavad enamiku tootjad ise, olukorda selgitab Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juht Hanna Turetski.
Alkoholireklaamiga seonduv on mobiilside valdkonna kõrval teine vastuolulisim ja vastakaim valdkond, millisega Tarbijakaitseamet oma igapäevatöös kokku puutub. Kindlasti on siin suur roll sellel, et eelmainitud valdkonnad eristuvad teistest valdkondadest selle poolest, et konkurendid jälgivad teineteise tegevust väga kiivalt ja on väge aktiivsed teineteise peale ka kaebama.
Kui nüüd rääkida tarbijate pöördumisest seoses alkoholireklaamiga, siis peab mainima, et tarbijate pöördumised võrreldes ettevõtte pöördumistega on vähemuses. Tarbijate pöördumiste põhisiu võib välja tuua järgmiselt – tarbijad on olnud veendunud, et alkoholireklaami on näidatud keelatud ajal; alkoholireklaam ajalehtede lisaväljaannete (nt postimehe Arter) esi- või tagakaanel on nende arvates keelatud; ühe toote ostmisel saad kaasa tasuta alkoholi (nt ostes arvuti saad ploki õlut); samuti on viidatud hoiatuste puudumisele.
Alkoholireklaamiga tegelemisel moodustab suure osa ka järelevalve. Möödunud aastal kontrollis amet alkoholireklaamide vastavust reklaamiseaduses sätestatule nõuetele 91 korral sh telereklaamid, välireklaamid, trükireklaamid kui ka internetireklaamid. Kokkuvõtvalt võib öelda, et probleemne on alkoholireklaamile kohustusliku hoiatusteksti esitlemine nii trüki- kui ka internetireklaamis (hoiatus lisatakse verikaalkirjas, hoiatus pole arusaadav ega loetav, esines ka üksikuid juhtumeid, kus internetis esitletavad reklaambännerid olid üldse ilma hoiatuseta). Samuti kontrolliti, kuidas ja kas reklaamitakse alkohoolsete jookide soodushindasid, kuna alkohoolse joogi müügihinda ei ole lubatud avaldada selliselt, et tarbijale on samaaegselt nähtavad alkohoolse joogi algne ja uus müügihind ning alkoholi reklaam ei tohi sisaldada otsest üleskutset alkoholi osta ega tarbida.
Üldiselt võib öelda, et alkoholi reklaamiklippides jutustatakse lugusid millistes domineerib positiivne meeleolu, lõõgastus ja kohustustevaba elu, mida antakse edasi erinevate tegevuste najal. Praegu kehtiv reklaamiseadus on piisavalt üldsõnaline, et jätta ruumi pikale venivateks vaidlusteks ja eri poolte kaasatud ekspertide vastukäivateks hinnanguteks. Seega reklaamiseadus üldsõnalisus annab reklaami tellijatele, teostajatele võimaluse selliste piiripealsete reklaamide/kampaaniate loomiseks ja läbiviimiseks. Äärmiselt oluline on, et mitte ainult reklaami üksikkomponendid vaid ka reklaam tervikuna ning selle mõju vaatajale jääks turvaliselt lubatu piiresse ning, et seadusandja mõtte järgmine ei jääks mitte ainult paragrahvi tasemele vaid oleks hoomatav ka kogu reklaami kontseptsioonist.
Vältimaks sellist alkoholiga seotud positiivse emotsionaalse kujundi esitamist/müüki alkoholireklaamis, on Tarbijakaitseamet leidnud ja teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile reklaamiseaduse muudatuse ettepaneku, et oleks õige ja tänaseks vägagi päevakohane välistada selliste narratiivide esitamine visuaalreklaamina nii teles kui interneti vahendusel ning selle asemel lubada alkoholi reklaamis vaid kaubamärgi ja reklaamitava alkohoolse joogi (pudeli või joogiklaasi esitlemist) näitamist koos kohustuslikus mahus hoiatusega.
Sageli märkame veel, et hoiatused alkoholireklaamidel on liiga väikesed ja sellisel taustal, mis teevad selle märkamise vähetõenäoliseks. Hoiatuse eesmärk on selle märkamine ja adumine ning seetõttu on amet juba nüüd ja kindlasti lähitulevikus sellele ka suuremat tähelepanu pööramas.