Laps murdis mängutoa batuudil hüpates käe, keegi vastutust ei võta (11)
8. september 2017, 07:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimehe Vene toimetuse poole pöördus Tartu elanik Natalja, kelle laps murdis 2. septembril mängukeskuses sünnipäeva tähistades käe. Nüüd peab esimese klassi tüdruk kooli minemise asemel hoopis, käsi kipsis, kodus istuma.
Ema süüdistab juhtunus Metsapere Mängumaa juhte, kes polevat mõelnud batuuti kasutavate laste turvalisusele. Just batuudil hüpates tüdrukuke kätt vigastaski. Mängutoa juhid aga väidavad, et neil juhtunus süüd pole, sest tegemist on tavalise õnnetusega.
Septembri algusest pidi saama Natalja perele kõige õnnelikum aeg: laps läheb kooli ja mõne päeva pärast saab seitsmeaastaseks – täielik pidu. Kaht tähtsat sündmust sõideti tähistama Metsapere Mängumaale.
Lastel lõbu laialt
«Seal on mitu mängu- ja meelelahutustsooni. Lapsed pääsevad laua tagant otse väljakute ja atraktsioonide juurde. Üheks atraktsiooniks ongi batuut, mida lapsed saavad takistamatult kasutada,» rääkis Natalja.
Nii ka seekord. Lapsed lõbutsesid täie rinnaga, pidu lähenes lõpule. «Me pidime ruumid vabastama kella viieks õhtul. Mina pesin nõusid, aga tütar hüppas üksinda batuudil. Ootamatult ma kuulsin, et ta nutab valjult,» rääkis Natalja. Ema kiirustas tütre juurde, et selgitada, mis juhtus. Selgus, et tüdruk kukkus ja ilmselt vigastas kätt.
«Keskuse töötajatest ei olnud seal mitte kedagi, ainult piletimüüja ukse peal. Ma ütlesin käigupealt, et laps sai trauma ja sooviksin hiljem asutuse juhiga rääkida. Seejärel me sõitsime erakorralise meditsiini osakonda, kus selgus, et murdunud oli õlavarreluu, midagi oli nihkes ja võib-olla peab opereerima,» kirjeldas ema.
Turvavõrk ei olnud õiges kohas
Järgmisel päeval, pühapäeval, helistas Natalja mängutoa juhtidele. «Ma tahtsin batuuti pildistada, et selgitada, kuidas on lapsed kukkumise eest kaitstud,» põhjendas naine.
«Saate aru, seal on kaitsevõrgud paigaldatud vaid kolmele küljele. Neljas külg oli avatud, mille ees omakorda pehme ja libe põrand. Siis peale tõmmatud võrguga sein. Just sellesse avasse lendaski minu tütar kukkudes. Kui võrk oleks olnud omal kohal, oleks ta last batuudil kinni hoidnud ja sellist rasket kukkumist poleks juhtunud,» rääkis ta.
Kohapeal nõudis ema, et talle näidataks kukkumisest tehtud videosalvestust ja tema kartused said kinnituse: tüdruk hüppas batuudil, libastus ja lendas kaitsevõrguga katmata avasse.
«Keskuse omanike selgituse loogika jäi mulle arusaamatuks. Minu küsimusele, miks võrk kaitseb seina, aga mitte batuuti, vastati mulle, et seal asuv kipsist sein puruneb suurema tõenäosusega, kui et laps ennast kuidagi vigastab,» jutustas Natalja.
Operatsioonist sai loobuda
Jutt käib piisavalt raskest õnnetusest, sest väike tüdruk sai tõsise vigastuse. Õnneks teatasid arstid kolmandal päeval, et operatsioonist võib loobuda, ehkki vigastus vajab kuni luu kokku kasvamiseni pidevat jälgimist.
Siin leidub kohta ka emotsioonidele: lapsele sai rõõmu asemel osaks kipsi panemine oma sünnipäeval ja ta ei saa 30 päeva jooksul minna kooli, kuhu esimese klassi laps nii väga tahtis minna.
Postimehe Vene toimetus pöördus ka Metsapere Mängumaa poole. Ajakirjaniku küsimustele vastas Uljana Egelskaja, kes rääkis, et see laps hüppas tõepoolest 2. septembril nende keskuse batuudil, mille tagajärjel kukkus kogu oma keha raskusega käe peale.
«Laps tõsteti üles, kuid luumurrust teatati meile alles järgmisel päeval. Ema nõudis kohtumist ja videosalvestise läbi vaatamist, mida me ka tegime. Videolt on hästi näha, et laps kukkus ise ja see kukkumine ei ole atraktsiooniga kuidagi seotud.» Egelskaja selgitas, et mängutuba on avalik koht, kus laps viibib koos vanemaga, kes kannab ka vastutust.
Õnnetuses pigem süüdi ema tähelepanematus
«Aja broneerimise eel ema kinnitas, et teab nõudmisi ja on nendega nõus.» Keskuse esindaja sõnul ei vastuta ettevõte õnnetusjuhtumite eest ainuisikuliselt, välja arvatud need juhtumid, mille põhjustab mänguvahendi purunemine. Videosalvestiselt on ka näha, et õnnetuse ajal ei viibinud ema lapse juures.
Atraktsioonide nõuetele vastamist kinnitavad mängutoale väljastatud sertifikaadid. Kõik Metsapere atraktsioonid on eriliselt valmistatud, läbinud katsetused ja vastavad Euroopas kehtestatud standarditele. Samuti kontrollib ettevõtet tarbijakaitseamet, millest annavad tunnistust protokollid. «Kõik vastab normidele ja on ohutuse poolest heaks kiidetud,» lausus Egelskaja.
Postimehele näidatud protokollid kinnitasid tõepoolest, et mängutoaga on kõik asjad täiesti korras. Ainuke probleem paistab asjaolus, et asjatundjad kontrollisid asutuse sisseaseadet mullu mais, seega rohkem kui aasta enne õnnetuse toimumist.
Tarbijakaitse alles menetleb juhtumit
Kuivõrd kontrollijaks oli tarbijakaitseamet, pöördusime selle asutuse pressiteenistuse juhi Hanna Turetski poole, kes aga ei saanud anda juhtunule mingisugust hinnangut. Ameti poole oli pöördunud ka õnnetusse sattunud tüdrukukese ema ning Turetski selgituse kohaselt vastatakse just talle esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul.
Jääme lootma, et tarbijakaitsjad suudavad jõuda selgusele kõnealuse atraktsiooni tehnilises omapäras ja ükski laps enam kannatada ei saa.
Omalt poolt võime lisada, et kui lasete lapse mängima traumaohtlikule mänguvahendile, olge tema kõrval, eriti siis, kui keegi asutuse töötajatest batuudiga varustatud mängutoas ei viibi.