Uuring: eestlased eelistavad võrreldes teiste riikidega pakiautomaate
27. juuli 2017, 10:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/07/27/6928897t1h7ec3.jpg)
Rahvusvaheline uuring eurooplaste e-poodlemise harjumuste kohta tuvastas, et eestimaalased eelistavad teiste riikidega võrreldes ülekaalukalt oma pakid tellida pakiautomaati.
Kantar TNSi läbiviidud ja DPD tellitud uuringust selgus, et kui Euroopa inimesed lasevad üldiselt enda internetist tellitud kauba koju tuua (84 protsenti), siis Eesti elanikud eelistavad ülekaalukalt pakiautomaate. 81 protsenti uuringus osalenud Eesti elanikest on tellinud oma kauba just pakiautomaati, 57 protsenti otse koduukse taha ja 50 protsenti vastajatest on lasknud oma ostud tuua postkontorisse.
Paljudes teistes Euroopa riikides eelistatakse seevastu tuntavalt rohkem otse koju tellimist - 90 protsenti horvaatlastest ja šveitslastest tellivad oma pakid koju. Prantsusmaa puhul kasutatakse ka palju võimalust pakk tellida pakipoodi ehk mõnda lähedal asuvasse kauplusesse, mis oma põhiäri kõrvalt ka pakiteenust pakuvad. Kui 13 protsenti eestlastest tellib paki otse enda töökoha juurde, siis 13 protsenti Saksamaa elanikest laseb oma ostud tuua hoopis naabrite kätte. Uuringus osalenud eestlastest polnud aga sellist võimalust kasutanud mitte keegi.
«Pakiautomaatide rohkus on Eesti ja Baltimaade eripära ja võrreldes teiste riikidega on Eestis olev automaatide võrgustik ülimalt hästi välja arenenud,» selgitas DPD Eesti e-kaubanduse ärisuuna juht Margot Posti.
Kantar TNSi hiljuti läbiviidud üleeuroopaline uuring e-poodlemisest tõi välja, et Eestis moodustavad internetist tellitud kaubad 6,2 protsenti kõikidest asjade ostudest ja see trend näib kasvavat. Eestimaalaste veebiostudest 86 protsenti teevad korduvostjad, kes sooritavad aastas keskmiselt 17 internetiostu. Eesti inimene ostab e-poodidest kõige enam elektroonikat (40 protsenti), ilu- ja tervisetooteid (39 protsenti) ja seejärel moekaupu (34 protsenti).