Müüdid tarbijaõiguste kohta, mis ei vasta tõele

Tarbijakaitseamet kutsub teavituskampaaniaga «Alati ei saa tarbijakaitseamet sind aidata. Tunne oma kohustusi!» inimesi üles süvenema oma õigustesse ja kohustustesse. Amet lükkab ümber ka levinud eksiarvamused, millest tihti saavad alguse tarbijate kaebused, mis võiks samas olemata jääda.

Eelkõige peab tarbija enne tehingut alati veenduma, kas kaup talle sobib, kes on kaupleja ning millised on tingimused. Näiteks kui e-poes ei ole infot kaupleja kohta ning internetiotsing annab negatiivseid kogemusi, siis ei tasuks täie kindlusega arvata, et tehing kulgeb ladusalt.

«Läbimõtlematu ja liiga kiire ostuotsuse langetamine on paraku praktikas kinnitust leidnud eeldus probleemide tekkeks. Seejuures kehtib kirjutamata reegel – mida suurem on ost ja võetud kohustus, seda tõsisem võib olla tagajärg. Kergekäeliselt võetud ebamõistlikud kohustused võivad kergesti osutuda sellisteks, mida ei saa tagasi pöörata,» tõdes tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste. Viimast kinnitab ka asjaolu, et vaid kolmandik tarbijavaidluste komisjonile esitatud avaldustest on tegelikult põhjendatud.

Tarbijakaitseametil on ohtralt näiteid juhtumitest, kus inimene maksis raha tundmatule veebipoele ning kaupa ei saanud või ei vastanud see ootustele. Kuna kaupleja järelteenindus ja kontaktandmed ostukeskkonnas puuduvad, ei osata ka pretensiooni kusagile esitada.

«Tõenäosus, et tarbijakaitseasutused siin ja sealpool piiri kirjeldatud juhtumite korral aidata saavad, on samuti tagasihoidlik. Sageli pöördutakse ameti poole ka siis, kui tehingu teiseks pooleks on olnud eraisik, kuid eraisikutevaheliste tehingute suhtes ei saa me aidata,» tõi Sooniste näiteid tarbijate eksiarvamustest.

Müütide sekka kuulub ka arvamus, et tavapood peab ostetud toote tagasi võtma 14 päeva jooksul. Näiteks on isik ostnud poest mõne eseme, mis hiljem nii vajalikuks ei osutugi või talle lihtsalt ei sobi, aga pood seda toodet tagasi ostma ei pea. Seda seepärast, et tarbijal on olnud võimalus tootega kohapeal tutvuda ning veenduda selle sobivuses.

Tihti on just emotsiooniostud need, millest hiljem tahetakse vabaneda. Näiteks ostis tarbija müügiplatsilt auto, mis sobis ideaalselt tema hiljuti ostetud kostüümiga, ent paraku ei pööranud ta tähelepanu auto tehnilisele seisukorrale, mis talle hiljem suure pettumuse valmistas.

Veel arvatakse sageli, et vigase toote eest peab kaupleja kohe ostjale raha tagasi andma. Nii see siiski pole. Defekti esmakordsel ilmnemisel võib kaupleja esmalt püüda asja parandada või vahetada uue vastu. Seejuures arvatakse, et kaupleja peab tarbija pretensioonile vastama mõne päevaga. Tegelikult annab seadus selleks 15 päeva aega.

Tarbijakaitseamet soovib kampaaniaga rõhutada ka kauplejate rolli – tarbijate peamistest väärarusaamadest teadlik kaupleja oskab juba müügitegevuse käigus neid teemasid ennetavalt käsitleda. 

Loe ka näiteid enamlevinud müütidest ja nõuannetest kampaania veebilehelt eesti keeles ja  vene keeles ning testi oma teadmisi tarbijaõiguste ja -kohustuste teemal.