Kui palju peab raha teenima, et kuuluda rikkaima kümnendiku sekka?

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väheste palk on nii suur, et kõikide soovide rahuldamiseks piisaks.
Väheste palk on nii suur, et kõikide soovide rahuldamiseks piisaks. Foto: Panther Media/Scanpix

CV Keskuse ja Palgainfo agentuuri piirkondlike palgaerinevuste analüüsist selgub, et rikkaima kümnendiku sekka kuulumiseks peab teenima vähemalt 2000 eurot brutokuupalka.

«Harjumaal on palgatabeli tippu esimese kümne protsendi sekka jõudmiseks vaja teenida 2250 eurost kuupalka, Tartus ja Tartumaal 1800 euro suurust kuupalka, mujal Eestis piisab 1600–1650 eurosest brutopalgast,» rääkis tööportaali CV Keskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.

Regioonide lõikes on seega märgata erinevusi, mis tulenevad paljuski suurettevõtete juhtide koondumisest pealinna ümbrusesse. Juhtide ja teiste ametirühmade palgastatistikat eraldi analüüsides on Auväärti sõnul näha, et regioonide palgaerinevused muutuvad nii valge- kui sinikraede puhul pea olematuks.

«Suurt regioonilist erinevust palgastatistikas veavad just juhid, kuna suurettevõtete peakontorid ja kõrgepalgalised IT- ning finantssektori töötajad on enamasti koondunud Tallinnasse, osaliselt ka Tartusse, mis tekitab palgastatistikas illusiooni, nagu pealinnast väljaspool saaks töötajatele väiksemat palka maksta,» selgitas Auväärt.

Ta tõdes, et ametirühmade lõikes on juhtidel (sealhulgas valdkonna- ja projektijuhid) vaja esimese kümne protsendi sekka jõudmiseks vaja teenida 3000-eurost kuupalka, valgekraedel piisab 1900-eurosest ja sinikraedel 1300-eurosest palgast.

Auväärti sõnul kasvas töötasu, millest kümme protsenti töövõtjatest enam teenisid, aastaga 8,8 protsenti, kuid mediaanpalk (millest pooled töötajad teenivad väiksemat ja pooled suuremat töötasu) vaid 4,8 protsenti. Seega on juhtide palgakasv olnud pea kaks korda kiirem, suurendades palgalõhet ametirühmade lõikes.

Statistika pärineb Palgainfo agentuuri, CV Keskus.ee ja partnerite poolt kaks korda aastas korraldatavast tööturu-uuringust, milles osaleb enam kui 13 000 töövõtjat üle Eesti.

2017. aasta kevadine uuring on vastajatele avatud maikuu jooksul ja tänavu on Eesti küsitluse fookuses tööga seotud emotsioonid ning nende mõju motivatsioonile ja lojaalsusele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles