Kuidas käituda kolleegiga, kes räägib sinu kohta kuulujutte?

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töökiusamine on Eestiski levinud nähtus.
Töökiusamine on Eestiski levinud nähtus. Foto: Panthermedia / Andriy Popov

Kui kolleegide vahelistes suhetes tekivad pinged, võib ette tulla, et mõni lapsikum töökaaslane algatab kellegi kohta kuulujutu ning püüab teisigi tema vastu üles keerata.

Miami ülikooli neuroteaduse professor dr Berit Brogaard väidab, et kolleegide kuulujutud võivad olla võimumängu märgiks või üritatakse kiusamise teel teisi endale alluma panna. Ta annab nõu, kuidas kuulujuttude ja konfliktidega toime tulla, kirjutab Independent.

Mõtle hoolikalt enne kiusajale lähenemist. Tülinorija nurkasurumine ei pruugi töötada, vaid võib viia suurema kättemaksuihani. Tõenäoliselt valis kiusaja su välja kui inimese, kelle üle oma võimu näidata või keda saaks kuidagi ära kasutada. Seepärast sai ka alguse kiuslik kuulujutt. Kui oled juba selle ohver, siis nurka surumine valab pigem õli tulle, mitte ei tee asja kergemaks.

Kogu tõendeid. Kui töökiusamine on muutunud igapäevaelu ja tööülesandeid väga häirivaks, siis kaalu, kas tasub pöörduda ülemuse poole. Suuresti sõltub see sellest, millised on sinu ja kiusaja suhted ülemusega. Temaga rääkimine võib aidata, kuid samas võib ka ülemuse arvamus juba kuulujuttudega kallutatud olla. Variant on pöörduda ka personaliosakonna poole. Kui sul on usku ettevõtte professionaalsesse käitumisse ja töötajatest hoolimisse, siis on tõenäoline, et saad positsiooni vahetada ega pea tüütu kolleegiga enam tegemist tegema. Igatahes tasub kohe alguses hakata koguma tõendeid, olgu nendeks e-kirjad või liitlased, kes sinu süütust kinnitaks.

Ole vastasest targem. Brogaardi sõnul on parim vahend kuulujuttude vastu just vastupidine psühholoogia. Kui see sulle suurt ebamugavust ei põhjusta, siis pööra kuulujutud naljaks. Kui jutus oli terake tõtt, võid seda tunnistada ning selgeks teha, kuidas asjad tegelikult olid ning kas probleemid on nüüdseks kõrvaldatud. Näiteks kui sa ei saanud mõne tööülesandega hakkama, võid kinnitada, et õppisid sellest kogemusest ja arenesid. Kindlasti pole aga vaja tunnistada asju, mida sa pole teinud. Kui keegi levitab näiteks kuulujuttu, et tarvitad narkootilisi aineid, siis tee oma tööd lihtsalt korralikult edasi – kui näid usaldusväärne ja korrektne, siis inimesed ei jäägi seda uskuma.

Näita üles enesekindlust. Kiusajate käitumine võib minna hullemaks olenevalt sellest, kuidas sa pisiasjadele reageerid ning kas ärritud iga sõnakõlksu peale. Kui keegi sind avalikult kritiseerib, siis ära anna alla, vaid vabanda viisakalt ja konkreetselt, kui viidatakse sinu veale. Seejärel ütle, et sulle meeldiks, kui sind puudutavatest asjaoludest räägitaks sinuga nelja silma all. Kui vastatakse midagi ebamäärast, korda oma soovi rääkida privaatselt. Nii pole sa konflikti ignoreerinud, vaid andnud konkreetse ja enesekindla vastuse. Kui jääd aga vaikseks ning lased end avalikult alandada, siis satud ka edaspidi kuulujuttude ja kiusajate ohvriks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles